pühapäev, 27. märts 2016

Millised töökuulutused kõnetavad nooremaid generatsioone?

Käes on kevad ja päev päevalt leiab portaalidest, sotsiaalmeediast ja ajalehtedest töökuulutusi, mis on suunatud potentsiaalsete praktikantide leidmiseks. 
Noored hindavad kergendatult, sest nüüd on valik nende - milline tööandja ja praktikakoht endale valida unistuste töökoha saamiseks?

Sellest tohutust praktikapakkumiste virr-varrist jäi mulle aga väga positiivselt silma Elektrilevi kuulutus Facebookis: „Mitut võimalust näed sina?“, millega oodatakse märtsi lõpuni huvilisi 44 erinevale praktikakohale, alates võrguplaneerijast kuni suurkliendihalduriteni välja. Tegemist on mängulise töökuulutusega, millega kutsutakse matemaatilist ülesannet lahendama nii, et võrdus oleks tõene. Mitu võimalust leidsid sina võrduse tõeseks muutmiseks?

Noorema sihtrühma hulgas tähelepanu saamiseks on võimalusi mitmeid, selleks tuleb aga teada, mis neid töökuulutuste juures kõnetab. Näiteks hiljuti blogi jaoks läbi viidud uuringus „Muudame töökuulutused atraktiivseks“ uurisin ka erinevate generatsioonide lõikes eelistusi töökuulutustele. Jaotades uuringule vastajad kaheks: noored ehk Y- ja Z- generatsioon ning ülejäänud ehk X generatsioon, beebibuumerid ja traditsionalistid, siis tulemustele osas võib teha järgmised üsna julged järeldused:
- noorema generatsiooni puhul väldi traditsioonilist töökuulutust! Ainult 7,9% uuringule vastanud noortest tõi välja, et eelistab traditsioonilist kuulutust, ülejäänuid see aga ei kõneta.
- kuigi kõigi tööotsijate jaoks on ühtmoodi oluline töö sisu, töötasu kajastamine kuulutuses kui ka tööandja maine, eristab noori ülejäänud sihtrühmadest see, et nad eelistavad leidlik ja kujundatud töökuulutust tunduvalt rohkem  (16 protsendipunkti võrra) kui teised sihtrühmad. Seega ära alahinda atraktiivset ja loovat töökuulutust!
-  innovatiivne töökuulutus paneb noorel silmad särama ja muudab nad aktiivsemaks – see tekitab noores huvi ja ta uuriks tööandja kohta lisainformatsiooni, ta hakkaks tööandjast positiivsemalt arvama ja soovitaks nii seda ettevõtet kui reklaamitavat töökohta sõpradele/tuttavatele; suure tõenäosusega jagaks põnevat värbamiskampaaniat ka teistele. Seega kui tahad oma mainet tööandjana noorte silmis tõsta, siis koosta üks põnevate lahendustega töökuulutus, mida saab ka sotsiaalmeedias jagada.

pühapäev, 28. veebruar 2016

Kandidaatide testimine läbi arvutimängu: you are how you play!

Täiesti juhuslikult jõudsin hiljuti sellise start-up ettevõtteni nagu Knacks, kes pakub läbi mängu võimalust kandidaate hinnata. Jah, tõesti-tõesti, läbi arvutimängude on võimalik hinnata kandidaadi oskusi ja sobivust.

Ekraanipilt mängust Wasabi Waiter
Olen siin varemgi kirjutanud, et olen mängude usku. Usun, et mängud on ideaalne võimalus inimeste koolitamiseks, meeskonnatööks, aga miks mitte ka sobivate kandidaatide valikuks. Võtame kasvõi mõne lauamängu, nt Monopoli: see annab ju super hea ülevaate sellest, milline inimene on, kui konkureeriv ja ambitsioonikas ta on, kui hea meeskonnamängija, millised on tema sotsiaalsed oskused, kuidas ta mõtleb ja kuidas käitub kaotuse korral. Sama ka arvutimängus, see laseb inimesel olla vaba ja ei tekita lisapingeid, mida traditsioonilised testid kandidaatides teinekord tekitada võivad.
Organisatsioonide üheks suurimaks väljakutseks on leida parimad ja sobivaimad talendid ja siinkohal tulebki läbi arvutimängude appi Knacks. Neid arvutimänge (mis on valminud koostöös käitumisteadlastega) mängides jätame me maha nö oma digitaalse jalajäle, mida siis süsteemid analüüsivad ja mille alusel saamegi ülevaate kandidaadi kohta. Kusjuures ülevaate ei saa mitte ainult organisatsioon, vaid ka kandidaat, st mängija ise (tulemustes siis postituse lõpuosas).

Ekraani pilt Meta Maze arvutimängust
Mängisin siis minagi kahte (aga neid on veelgi) Knacksi mängu: Meta Maze ja Wasaby Waiter, et aru saada, millega täpsemalt tegemist (kui soovid ka neid mänge läbi mängida, siis pead esmalt endale vastava (tasuta) aplikatsiooni laadima). Milles siis mängud seisnevad. Meta Maze on mäng, kus pead kujundeid keerutades looma tee punktist A punkti B (ehk kahe roboti vahele), mida rohkem mängid, seda keerulisemaks mäng läheb (lisandub kujundeid ja hinnatakse mälu). Wasaby Waiter’i mängus on mängija avatar kelneri rollis, kes peab klientide nägudelt lugema nende emotsioone, neilt tellimusi võtma ja süüa ette kandma ning seejärel ka lauad koristama. Õnneks on mängud suhteliselt lühikesed ja lihtsad, nii et nendega peaks hakkama saama ka need mängijad, kes üldiselt arvutimänge ei mängu.

Autori 2 mängu tulemused
Tulemustest. Tagasiside ja ülevaade saadetakse mängijale meiliteel ning need on ka äpis nähtavad. Hinnatakse seitset erinevat valdkonda/näitajat kolmes kategoorias:
1. Knacks’id ehk see kuidas mängija suhtleb, probleeme lahendab, õpib ning kui järjekindel inimene on.
2. Powerknacks’id näitavad kompetentse, mis on seotud teatud töö ja sobivusega organisatsiooni kultuuriga.
3. Superknacks’id näitavad sobivust konkreetse karjääri või töö tüübiga.

Mida siis ikkagi arvata sellisest mängulisest inimeste testimisest, kas tegemist on järjekordse hookuspookusega või tõsiseltvõetava personalijuhtimise tulevikutrendiga? Eks otsuse teeb igaüks ise, aga enne on soovituslik mäng läbi mängida ja oma tulemustele otsa vaadata. Nii tegi ka Royal Dutch Shell, kes täna Knacksi mänge kandidaatidel mängida laseb, kui enne mängude kasutusele võttu mänge oma töötajate peal testis ja nii end veenda lasi.


Muuda oma töökuulutused atraktiivseks!
- lisa töökuulutusele Knacksi mäng, et kandidaadid end testida saaksid, nii eristud konkurentidest ja muudad oma töökuulutuse atraktiivseks!
- inimesed hindavad innovatsiooni ja gamification on kindlasti innovaatiline lähenemine. Ka hiljuti blogi jaoks läbi viidud uuring näitas, et inimesed eelistavad (44% uuringule vastanutest) innovatiivseid töökuulutusi traditsioonilistele kuulutustele (12%).
- mängi ka ise neid arvutimänge ja lase ka kolleegidel mängida – nii saate kollektiivselt otsustada kas panna kandidaadid mängima või mitte.


laupäev, 20. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 8: QR koodi kasutamine töökuulutustes

Mobiilset värbamist peetakse ka üheks tulevikusuunaks, kas ja kuidas on võimalikud tööotsijad selle teema aga omaks võtnud uurisingi, kui küsisin, kas inimesed on kunagi skänninud töökuulutuses olevat QR koodi.
Vahest ehk kõige üllatavam tulemus kõigist uuringu tulemusest oligi see, et ainult 5,9% vastanutest märkis, et on QR koodi skänninud.

68,1% vastanutest märkis, et nemad ei ole seda skänninud, 13,3% ei ole sellist kuulutust veel kohanud, 8,9% ei tea, mida see tähendab ning sama palju vastanutest ei mäleta, kas on seda teinud.

Tõsi see ju on, et QR koodi on kasutatud ainult üksikute kuulutuste puhul, samas lisaraha see ei küsi, seega kui soovid teadlikuma või noorema tööotsijani jõuda, siis tasuks see kuulutusele lisada. Siinkohal toongi välja kaks erinevat näidet QR koodi kasutamisest töökuulutuses: (1) Sirje Tammiste büroo kuulutus, millega otsiti Paikrele otsiti juhatajat ja (2) tätoveerija otsing ühte Istanbuli tätoveerimissalongi. Uuri mõlemat! saad nii ehk inspiratsiooni ja mõtteid, kuidas QR koodi oma tulevastele töökuulutustele lisada.



reede, 19. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 7: jaga ja võida mäng töökuulutustes

Sotsiaalmeedias on ettevõtte lehe populaarsuse kasvatamiseks levinud erinevad jaga ja võida mängud, küsimus on aga selles, kas kasutada seda ka värbamissõnumi levitamiseks. Seepärast tahtsingi uuringule vastajatelt teada, milline on nende arvamus sellistest mängudest ja kuidas nad tavaliselt nendele mängudele reageerivad.

33,3% vastanutest märkis, et sellised mängud on nende jaoks mõttetud (ja nad kunagi ei jaga sellise valdkonna mänge), 2,6% vastajatest aga märkis, et nemad ei jaga neid mänge, kuna neil puudub sotsiaalmeedia konto. Ülejäänud aga tõid välja, et nemad teatud tingimustel jagaksid hea meelega.

Seega, kui vaagid, kas lisada jaga ja võida mäng oma järgmisele töökuulutusele, siis arvesta, et inimesed jagaksid seda sõpradega (vähemalt 54,1% uuringule vastanutest nii märkis), kui nende tutvusringkonnas on keegi, kes võiks taolisest tööpakkumisest huvitatud olla!
23,7% tõi välja, et nemad jagaks siis kui ettevõte on neile sümpaatne ning 14,4% sellisel juhul kui auhind neile korda läheb. Ainult 1,1% vastanutest tõi välja, et nemad jagavad alati.


Jaga ja võida mänge on erinevad tööandja ikka kasutanud, kõige eredamalt on aga jäänud ehk lapsehoidjaotsing 10-kuusele Oliverile, mis lisaks tuhandetele jagamistele ja meediahuvile tõi õnne õuele mitme tõsiseltvõetava kandidaadi näol.

neljapäev, 18. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 6: kas koostada videotöökuulutus või mitte?

Mitmed organisatsiooni on läinud seda teed, et lisaks tavapärastele töökuulutustele koostanud ka videotöökuulutuse. Kas sellise kuulutuse koostamisel on ikka mõtet, kas kandidaadid seda üldse vaatavad ja mida nad sellisest töökuulutusest arvavad?

Kuigi 9,8% vastanutest ei vaata videotöökuulutus märkisid ülejäänud vastajad vastupidiselt:
60,2% vastanutest tõi välja, et üldjuhul vaatab videotöökuulutust, kuna neid huvitab, mida ettevõte pakub. 47,4% vastanutest näitab videotöökuulutus, et tegemist on ettevõtte jaoks olulise värbamisega kui selline kuulutus koostatud on. 35% vastanutest on arvamusel, et selline töökuulutus annab parema ülevaate nii ametikohast kui ettevõttest kui mõni teine töökuulutuse formaat. 24,4% huvitab aga see, millist lahendust on kuulutuse koostamisel kasutatud. 18% vastanutest tõi välja, et jagaksid sellist kuulutust sotsiaalmeediasse ning 13,2% märkis, et suurema tõenäosusega kandideeriksid antud konkursil.

Seega kui oled senini olnud kahevahel, kas koostada videotöökuulutus või mitte, siis nagu näed, põhjuseid on selle koostamiseks on mitmeid.

Kui soovid videotöökuulutuste kohta rohkem lugeda, siis võid uurida rohkem minu blogi postituste alt, kui kirjutasin näiteks Rahmqvistist, Politsei kampaaniast ja EstCubest või Barclays panga värbamisest.


kolmapäev, 17. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 5: kuidas kandidaadid tööandja kohta taustauuringut teevad

Tööandja bränd on oluline! Tänane tööturg annab inimestele võimaluse valida, kas mulle meeldib see tööandaja või mitte ja kui ei meeldi; kui meeldib siis kandideerin, kui meeldi siis ei kandideeri ka.

Kas sina tead, mida sinu praegused, endised või tulevased töötajad sinust kui tööandjast arvavad? Minu jaoks on tööandja brändi juures olnud alati kolm võtme küsimust:
1. miks peaks keegi tahtma meile tööle tulla?
2. miks peaks keegi tahtma meile tööle jääda?
3. miks peaks keegi tahtma meil pühendunult töötama ja meile panustada?

Uuringus Muudame töökuulutused atraktiivseks osalenutest vastas ainult 3%, et nemad üldiselt ei uuri tööandja kohta, ülejäänud aga olid teist meelt:
86,3% vastanutest tõi välja, et nemad tutvuvad tööandja tausta uurides organisatsiooni kodulehega,  83,4% vastanutest googeldab, 59,8% uurib infot sõpradelt/tuttavatelt ning 48,3% tutvub organisatsiooni Facebooki lehega.
38% vastanutest tõi aga välja, et nemad uurivad ka organisatsiooni majandustulemusi nt Äriregistrist.

Kas sina oled kunagi oma ettevõtet googeldanud? Kui ei, siis on viimane aeg seda teha ja vaadata, mida iga potentsiaalne töötaja sinu kohta teada saab. Kas see on info, mille peale inimene peaks tahtma sinu juurde tööle tulla või peletab see hoopis kõik parimad kandidaadid eemale?

teisipäev, 16. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 4: eelistatud kanalid töökoha otsingul

Värbamisotsuste tegemisel on üks olulisemaid sobiliku värbamiskanali valik; erinevaid variante on mitmed, mida siis võtta ja mida jätta? Seepärast uurisin seda teemat ka läbiviidud uuringus.
Etteantud valikvastustega loetelust said vastajad valida mitu erinevat vastusevarianti, mida nad kasutavad või kasutaksid, kui oleksid tööotsingul.

Uuringu tulemusel selgus populaarseim tööotsingu kanal: personaliotsingu portaalid, mida märgiti sobivaks lausa 80,8% vastajate poolt. Seega, kui oled parasjagu tööotsingut läbi viimas, siis võimalusel avalda töökuulutuses mõnes portaalis.

Teiseks soovitan kaaluda oma töötaja soovitusprogrammi väljatöötamisele ja/või siis teavitada uuest personaliotsingust alati ka kolleege, seda eelkõige seepärast, et 56,8% vastanutest märkis, et nemad otsivad või otsiksid tööd läbi sõprade/tuttavate. Saavad aga töötajad oma tuttavaid tööle siis soovitada, kui teavad, et otsingud käimas on. Kas sinu töötajad soovitavad oma sõpru/tuttavaid ettevõttesse tööle?

Kolmandaks soovitan üle vaadata oma organisatsiooni kodulehekülg kuna lausa 49,8% vastanutest märkis, et otsiks tööpakkumisi huvipakkuva organisatsiooni kodulehelt (kui otsid nippe, kuidas oma karjäärilehte atraktiivseks muuta, siis saad selle kohta lugeda siit).



Olulisel kohal on tööotsingu kanalina ka sotsiaalmeedia: 37,6% vastanutest otsib/otsiks tööd Facebookist, 23,6% uuriks huvipakkuva organisatsiooni sotsiaalmeedia lehte ning 22,9% kasutaks töö otsimiseks LinkedIn’i.
Alahinnata ei tasuks siinkohal töökuulutuste avaldamist ajalehtedes ja ajakirjades: 32,8% vastanutest märkis, et kasutaks just neid sobiva ametikoha otsingul. Kui soovid jääda silma passiivsele tööotsijale (ajalehe lugeja ei pruugi alati aktiivsel tööotsinugl olla) või soovid lisaks tavapärastele kanalitele mõnda muud alternatiivset kanalit kasutada, siis kaalu ka töökuulutuste avaldamist kas ajalehes või ajakirjas.
28,4% vastanutest aga märkis, et nemad kaardistaksid tööotsijatena ise tööturgu ning kandideeriks sellistesse organisatsioonidesse, mis neile endile huvi pakuks.

Olenemata sellest, millist kanalit inimesed eelistavad, tuleb arvestada ikkagi, et määrava tähtsusega on tööandja bränd. Kui maine tööandjana on hea, siis leiavad inimesed (kas portaalide, tuttavate vmt kanali kaudu) tee ise sinuni, kui maine on halb, siis viska või tirelit ja tee kükke, aga kandidaate lihtsalt pole. 

Kui kergesti suuda sa leida vastuse küsimustele, miks peaks keegi tahtma meile tööle tulla?