Tavaliselt loetakse tibusid aasta lõpus. Siis vaadatakse
tagasi möödunud aastasse ja tehakse kokkuvõtteid. Lisaks aga heidetakse pilk järgmisesse
aastasse ning püütakse ennustada või ette aimata seda, mis meid võiks järgmisel
aastal ja ehk peale sedagi veel ees oodata.
foto: pixabay.com |
Seega esmalt siis tagasivaade aastale 2017. Mis olid
(vähemalt hetkeseisuga ehk detsember 2017) need kolm postitust, mis möödunud
aastal kõige populaarsemaks kujunesid? Ja siin nad on: „Uus
töötaja uju või upu“, „Edukas
värbaja kasutab värbamistehnoloogiaid“ ja „Lahkumisintervjuu
kui tööriist lahkuvate inimeste tagasivärbamiseks“. Juba pealkirjade
lugemine annab aimdust sellest, et täna ei piisa edukaks värbamiseks ainult
ilusast ja ägedast töökuulutusest. Olukorras, kus Eestis on vabu
töökohtu rohkem kui kunagi varem, tuleb ka organisatsioonidel olla nii leidlikum
kui paindlikum kui kunagi varem. Selleks, et olla edukad ja meelitada ligi just
neid kõige paremaid, peame me tundma erinevaid värbamiskanaleid ja trende ning
mõistma seda, et värbamine ei seisne ainult töökuulutuse avaldamises. Värbamine
on kõik tegevused, mida tööandja nii sisemisel kui väliselt teeb ehk kõik see,
millist kogemust tööandja inimestele erinevates töötaja elutsükli faasides loob
alates kandideerimisest lõpetades töölt lahkumisega.
Mida siis sellest tulenevalt oodata aastalt 2018? Milliseks
võiks kujuneda värbamised ja mida peaks teadma ning tegema tööandja, kes soovib
ka 2018.aastal värbamistes edukas olla?
Valmisolek mitmekesiseks värbamiseks. Tööandjad, kes täna ja homme on valmis värbama
tööle inimesi olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või muust taustast ja
seda informatsiooni ka oma värbamiskommunikatsioonis aktiivselt kasutavad, on
värbamistes kindlasti edukam kui teised. Lisaks on võimalik sellistel
tööandjatel taotleda uut mitmekesisuse
märgist, mida saab seejärel edukalt värbamisturunduses kasutada. Mitmekesisus
ei ole kindlasti mitte uus teema, samas on see miski, mida inimesed üha enam
tööandjate juures hindavad ja selle põhjal oma kandideerimisotsuseid teevad.
Näiteks viis Glassdoor juba 2014.aastal
oma portaali kasutajate hulgas läbi uuringu,
millega sooviti teada saada, kuivõrd oluliseks peavad inimesed mitmekesisust.
Küsitluse tulemusel selgus, et lausa 67% vastajatest pidas seda ettevõtete ja
tööpakkumise hindamisel oluliseks faktoriks .
Paindlikud töösuhted
ja paindlikkuse toomine värbamiskommunikatsiooni. Inimesed hindavad töökoha
valikul üha enam selliseid näitajaid nagu töö ja eraelu tasakaal, kaugtöö
võimaldamine, töötamine endale sobiva koormuse või sobiva lepinguga. Paljud
edumeelsed organisatsioonid võimaldavad täna juba oma töötajatel paindlikke
töösuhteid. Kui muidu oleme harjunud sellist suhtumist nägema näiteks
tehnoloogiaettevõtete puhul, siis on rõõm näha, et taolisi põnevaid võimalusi
pakuvad ka tööandjad, kelle puhul seda esmalt kohe oodata ei oskakski. Näiteks
töötab Hoolekandeteenuste
hankejuht kaks kuud aastas Tais, arendusjuht aga elab juba 6.aastat Tšehhis.
Targad tööandjad on tänaseks aru saanud, et kõigile inimestele ei sobi
töötamine kontoris 08:00 – 17:00, inimesed tahavad olla oma aja peremehed ja
töötada siis, kui see neile sobib ja võimailk, et töötada hoopis mitme tööandja
juures korraga. Edukad saavad 2018.aastal olema need, kes on valmis inimeste
soovidele vastu tulema ja pakkuma paindlikku töökorraldust. Veelgi edukamad on
need, kes paindlikkuse oma värbamiskommunikatsiooni toovad, lisades paindlikke
töövormide kasutamise võimaluse näiteks oma töökuulutusele.
Ja ei saa me üle ega
ümber innovatsiooni kasutamisest värbamisprotsessis. Innovatiivsed
lahendused on need, mis inimestel silma särama ja tööpakkumisest rääkima
panevad. Seda kinnitab ka 2013.aastal Futurestepi Innovation Imperative Report, mille kohaselt on innovatiivsetel
värbamismeetoditel otsene mõju kandidaatidele. Näiteks vastas 51% uuringus
osalenud 4000 inimesest, et innovatsiooni kasutamine värbamisel paneks neid
organisatsioonist positiivsemalt arvama. 49% vastanutest kaaluks sellisel juhul
suurema tõenäosusega pakutavat töökohta ja 40% uuriks värbava organisatsiooni
kohta lisainfot. Seega peaksime me värbajatena vaatama, kuidas muuta oma
värbamiskuulutus ja –protsess innovatiivseks ning mida saaksime teha selleks,
et eristuda? 2017.aastal oli siinkohal mitmeid häid näiteid ka Eestist. Näiteks
tuli Omniva välja oma häštäg-i kampaaniaga #workatomniva
ja turule jõudis selline vahva ning kauaoodatud mobiilse värbamise lahendus
nagu MeetFrank.
Ees ootab
värbamisturunduse võidukäik ehk värbamine ei ole enam „avaldan töökuulutuse
ja ootan kandidaate“ üritus. Värbamine on tervikprotsess, kus on oma konkreetne
koht nii tööandja brändil, töökuulutustel, mobiilsel ja sotsiaalsel värbamisel,
ettevõtte karjäärilehel, sisuturundusel, värbamiskampaaniatel,
sisseelamisprogrammil, exit-intervjuudel ja paljudel erinevatel tegevustel, mis
loovad kandidaadi ja töötajakogemust ning sellest tulenevalt ka seda, millisena
meie organisatsiooni nähakse.
Mis on sinu arvamus, mida toob 2018.aasta endaga
värbamismaatikul kaasa?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar