pühapäev, 26. juuni 2016

Otsitakse kokka, tippkokka!

Kas sina oled teadlik oma töötajate võimalikust potentsiaalist?
Vakantse ametikoha tekkimiseks võib olla mitu põhjust nagu näiteks ettevõte kasvab ja areneb ning vajab seetõttu uut tööjõud või siis on olemasolev töötaja edasi liikumas ja vaja talle asendaja leida. Samas, värbamine ei tähenda alati seda, et välja tuleb kuulutada avalik konkurss. Enne kui seda tegema hakkad vaata üle oma organisatsioonisisesed võimalused. Jah, tihti võib meile tunduda, et me ju teame oma inimesi, oleme nende kompetentsid ja potentsiaalid kaardistanud ning ei näe selle konkursi puhul siseseid kandidaate. Samas, oled sa selles ikka kindel? Oled sa ikka juhina või personalitöötajana ikka teadlik kõigi töötajate võimalikust potentsiaalist eriti veel kui tegemist on keskmisest suurema organisatsiooniga? 

Usu, kõigi inimeste huvisid ja hobisid ning soove me ei suudagi teada, seega tasuks need välja uurida ja miks mitte seda teha nii nagu näiteks Las Vegase kasiino-hotellist MGM Grand. Kui neil oli vaja tööle värvata ühte oma 4-tärni tipprestorani uus peakokk, siis arvati, et oma töötajate hulgas võiks selleks potentsiaali olla ja seepärast korraldati sisemine konkurss võttes aluseks populaarse tõsielu kokandus saate “Iron Chef”. Konkursil osalesid nii kokad kui ka tippkokad meeskondadena kasiino 16 toitlustuskohast. Meeskondadele anti salajane  (musta kasti ülesanne) koostisaine, mille põhjal tuli nädala jooksul koostada oma menüü, seejärel anti meeskondadele võistlusel üks tund, et kokku panna neljakäiguline eine.
Võitjaks osutus meeskond, mida juhtis 23-aastane sous-chef (ehk abikokk) kohalikust kohvikust, kelle käe all kasvas selle söögikoha käive üle 400% võrra.

Tundub lihtne lugu? Jah, tõepoolest ja just sellise veidi kastist välja lähenemisega jõuti MGMis töötajani, kelles muidu ehk polekski potentsiaalset kandidaati ei nähtud.
Lisaks sellele, et taolise konkursiga täideti edukalt ettevõttele oluline ametikoht, andis see ka lisasõnumi kõigile teistele töötajatele näidates, et kõigil on võimalus edasiliikumiseks. Sisemisel värbamisel on organisatsiooni jaoks aga teisigi eeliseid nagu näiteks madalamad värbamis- ja väljaõppekulud, kiirem sisseelamine (kuna inimene tunneb ettevõtet ning kolleege ja organisatsioon omakorda töötaja tugevaid ning nõrku külgi), olemasolevad töötajad tunnevad end väärtustatuna, kui neid märgatakse, hinnatakse ja neile võimalus antakse.

Seega, õpi teiste edulugudest ja enne kui järgmise avaliku konkursi välja kuulutad, siis kaalu (suurejoonelise) sisekonkursi korraldamist!


Allikas: erinevad interneti leheküljed

pühapäev, 22. mai 2016

Sotsiaalmeedia kampaania, mis tõi 9930 sooviavaldust!

Viimase aja üks personalijuhtimise valdkonna kõneldumaid teemasid on generatsioonid tööjõuturul, täpsemalt Y- ja Z-generatsioonid, ning see, kuidas küll nende generatsioonide esindajad endale ligi meelitada ja tööle saada. Teema on nii populaarne juba, et noored kirjutavad sel teemal hoogsalt aga lõputöid, personalijuhid aga otsivad konverentse ja koolitusi, kust mingeidki mõtteid ja juhtnööre saada. Võin lohutada, asi ei ole see noorte värbamine nii hull miskit kui esialgu tundub või siiski?

Igatahes jäi hiljuti silma üks Rootsi Kaitsejõudude (Swedish Armed ForcesI) sotsiaalmeedia värbamiskampaania: Who cares? (ehk „Kes hoolib?“).
Rootsi Kaitsejõud seisid mõne aja eest silmitsi väljakutsega, kuidas täita 1430 ametikohta, mille sihtrühmaks olid alla 30-aastased, kelle puhul oodati oma mugavustest loobumist teiste aitamise nimel. Väljakutse, mida enamused Eestis värbavatest professionaalidest ei ole uneski näinud ja loodavad, et ei saa nägemagi.

Kaitsejõududele tuli appi DDB Worldwide Inc., kes aitas korraldada kampaania Who cares. Kampaania jaoks loodi olukord, kus inimene suleti Stockholmi kesklinnas musta kasti. Kasti minnes pidi inimene arvestama sellega, et ta peab seal istuma seni kuni keegi ta vabastab. Iga tunni aja tagant uks avanes, kui ukse taga oli vabatahtlik, siis sai kastis olnud inimene sealt välja tulla, kui ukse taga kedagi ei olnud, siis tuli järgmiseks tunniks veel kasti jääda. Mida arvad, kuidas see 89 tundi kestnud kampaania neil läks? Tuli välja, et see kujunes hitiks – kampaania ajal toimusid otseülekanded mustas kastist toimuvast sotsiaalmeedias, mida inimesed said oma kodudest jälgida. Lisaks kasutati välireklaamtahvlitel (sh otseülekanded kastist, veebibänneritel (sh YouTube) jmt.

Ilmselgelt võtsid kampaaniakorraldajad endale sellise kampaaniaga riski, kuna ei olnud ju teada, kuidas inimesed sellele reageerivad, kas tulevad ideega kaasa või mitte. Nagu selgus, tasus risk end ära ja kampaania läks korda väga paljudele inimestele. Kokku ohverdas oma mugavuse 89 kampaaniatunni jooksul 74 inimest, kes tulid kohale erinevastest Rootsi piirkondadest, et kastis olnud inimene vabastada ja end asemele ohverdada. Kampaania oli nii populaarne, et selle leht sai nelja päeva jooksul üle 100 000 vaatamise. Lisaks sihtrühma hulgas tähelepanu saamisele suudeti selle kampaaniaga aga tõestada, et on siiski inimesi, kes on valmis oma mugavuse teiste nimel ohverdama.
Ja tulemused on teada: kui esialgu oodati 1430 ametikohale 4300 sooviavaldust, siis reaalsus oli tunduvalt roosilisem – saadi 9930 sooviavaldust!

Pilt on väärt rohkem kui 1000 sõna, vaata seda ülevaatliku videot kampaaniast YouTube’st siin.

Hea lugeja, kas mõte hakkas liikuma? Huviga ootaks mõnda taolist suurejoonelist kampaaniat peagi ka Eestisse – anna julgelt märku, kui plaani oled pidamas, kaks pead on ikka kaks pead ja mitmekesi suudame ehk rohkem „kastist väljapoole mõelda“.


pühapäev, 24. aprill 2016

Kuidas müüa oma järgmist järelkasvuprogrammi ja noppida turult parimad kandidaadid?

Üha enam on turul erinevaid kodumaised kui ka rahvusvahelisi tööandjaid, kes kutsuvad osalema oma järelkasvu programmis (heal lapsel ikka minu nime, ühe jaoks on see järelkasvuprogramm, teisele talendi- või juhtide arenguprogramm, kolmandale üldse stipendiumiprogramm). Kuigi põnevaid programme tuleb juurde nagu seeni peale vihma, on potentsiaalsete kandidaatide arv vähenemas. Miks? Aga selle pärast, et aasta aastalt tuleb turule üha vähem inimesi kuna tänased tudengid on põlvkonnast, mil Eestis sündivus drastiliselt vähenes. Seega, kordan küsimust: mida teha selleks, et panna parimatel suu vett jooksma?

Seekordne postitus põhineb tuntud ja tunnustatud reklaamiagentuuri OgilvyOne Worldwide globaalse sponsorlusprogrammil, mis kutsus kandidaate üles telliskivi müüma. Tegemist oli YouTube keskkonnas oleva videoüleskutsega, müüa punast telliskivi ja koostada selleks 1-2 minuti pikkune reklaamvideo, mis tuli samuti YouTube üles laadida. Kõigi kandideerinute ehk video üles laadinute hulgast valiti välja kolm parimat, kes kutsuti Cannes’i reklaamivaldkonna festivalile, kus neil tuli publiku ees teha ettekanne Motorola Droid nutitelefoni kohta.

Tulemustest. Saadi:
- üle 230 videopostituse 12 riigist,
- üle 100000 visiidi YouTube kanalile,
- üle 90000 video vaatamise.

Võitja ehk väljavalitu sai auhinnaks 3-kuulise stipendiumi OgilvyOne Worldwide’s.


Edu faktorid ehk mida teha selleks, et saada talendid enda järelkasvuprogrammi.
1. pead olema teada ja tuntud. Jah, nimi maksab ja bränd ka. Seega kui tahad saada parimaid, pead ka ise milleski parim olema.
2. organiseeri konkurss. Ainuüksi teadmine, et tegemist on konkursiga, kõnetab mitmeid. Ogilvy korraldas konkursi „Maailma parima müügiinimese otsing“ (inglise keeles “search for the world’s greatest salesperson”)
3. oluline on väljakutse! Lisaks võidule tuleks pakkuda ka veidi närvikõdi. Antud juhul tuli kandidaatidel mõelda välja lahendus, kuidas müüa punast telliskivi. Mõtle nüüd ise, kuidas seda sina teeksid!
4. paku präänikut. Lisaks ahvatlevale võidule tuleks pakkuda miskit ahvatlevat veel. Ogilvy kutsus 3 finaalikandidaati Prantsusmaale Cannes’i Rekaamimaailma Festivalile.
5. kui teed midagi, tee seda suurelt ja panusta ka omalt poolt sellesse. Ogilvy koostas ahvatleva videoüleskutse, avas oma YouTube kanali, lõi erinevaid keskkondi, kus kampaaniat reklaamida jne.



Kui tahad teada, kes ja millise müügivideoga selle konkursi võitis, siis saad seda teada siit lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=DYnazMDvGsI

pühapäev, 27. märts 2016

Millised töökuulutused kõnetavad nooremaid generatsioone?

Käes on kevad ja päev päevalt leiab portaalidest, sotsiaalmeediast ja ajalehtedest töökuulutusi, mis on suunatud potentsiaalsete praktikantide leidmiseks. 
Noored hindavad kergendatult, sest nüüd on valik nende - milline tööandja ja praktikakoht endale valida unistuste töökoha saamiseks?

Sellest tohutust praktikapakkumiste virr-varrist jäi mulle aga väga positiivselt silma Elektrilevi kuulutus Facebookis: „Mitut võimalust näed sina?“, millega oodatakse märtsi lõpuni huvilisi 44 erinevale praktikakohale, alates võrguplaneerijast kuni suurkliendihalduriteni välja. Tegemist on mängulise töökuulutusega, millega kutsutakse matemaatilist ülesannet lahendama nii, et võrdus oleks tõene. Mitu võimalust leidsid sina võrduse tõeseks muutmiseks?

Noorema sihtrühma hulgas tähelepanu saamiseks on võimalusi mitmeid, selleks tuleb aga teada, mis neid töökuulutuste juures kõnetab. Näiteks hiljuti blogi jaoks läbi viidud uuringus „Muudame töökuulutused atraktiivseks“ uurisin ka erinevate generatsioonide lõikes eelistusi töökuulutustele. Jaotades uuringule vastajad kaheks: noored ehk Y- ja Z- generatsioon ning ülejäänud ehk X generatsioon, beebibuumerid ja traditsionalistid, siis tulemustele osas võib teha järgmised üsna julged järeldused:
- noorema generatsiooni puhul väldi traditsioonilist töökuulutust! Ainult 7,9% uuringule vastanud noortest tõi välja, et eelistab traditsioonilist kuulutust, ülejäänuid see aga ei kõneta.
- kuigi kõigi tööotsijate jaoks on ühtmoodi oluline töö sisu, töötasu kajastamine kuulutuses kui ka tööandja maine, eristab noori ülejäänud sihtrühmadest see, et nad eelistavad leidlik ja kujundatud töökuulutust tunduvalt rohkem  (16 protsendipunkti võrra) kui teised sihtrühmad. Seega ära alahinda atraktiivset ja loovat töökuulutust!
-  innovatiivne töökuulutus paneb noorel silmad särama ja muudab nad aktiivsemaks – see tekitab noores huvi ja ta uuriks tööandja kohta lisainformatsiooni, ta hakkaks tööandjast positiivsemalt arvama ja soovitaks nii seda ettevõtet kui reklaamitavat töökohta sõpradele/tuttavatele; suure tõenäosusega jagaks põnevat värbamiskampaaniat ka teistele. Seega kui tahad oma mainet tööandjana noorte silmis tõsta, siis koosta üks põnevate lahendustega töökuulutus, mida saab ka sotsiaalmeedias jagada.

pühapäev, 28. veebruar 2016

Kandidaatide testimine läbi arvutimängu: you are how you play!

Täiesti juhuslikult jõudsin hiljuti sellise start-up ettevõtteni nagu Knacks, kes pakub läbi mängu võimalust kandidaate hinnata. Jah, tõesti-tõesti, läbi arvutimängude on võimalik hinnata kandidaadi oskusi ja sobivust.

Ekraanipilt mängust Wasabi Waiter
Olen siin varemgi kirjutanud, et olen mängude usku. Usun, et mängud on ideaalne võimalus inimeste koolitamiseks, meeskonnatööks, aga miks mitte ka sobivate kandidaatide valikuks. Võtame kasvõi mõne lauamängu, nt Monopoli: see annab ju super hea ülevaate sellest, milline inimene on, kui konkureeriv ja ambitsioonikas ta on, kui hea meeskonnamängija, millised on tema sotsiaalsed oskused, kuidas ta mõtleb ja kuidas käitub kaotuse korral. Sama ka arvutimängus, see laseb inimesel olla vaba ja ei tekita lisapingeid, mida traditsioonilised testid kandidaatides teinekord tekitada võivad.
Organisatsioonide üheks suurimaks väljakutseks on leida parimad ja sobivaimad talendid ja siinkohal tulebki läbi arvutimängude appi Knacks. Neid arvutimänge (mis on valminud koostöös käitumisteadlastega) mängides jätame me maha nö oma digitaalse jalajäle, mida siis süsteemid analüüsivad ja mille alusel saamegi ülevaate kandidaadi kohta. Kusjuures ülevaate ei saa mitte ainult organisatsioon, vaid ka kandidaat, st mängija ise (tulemustes siis postituse lõpuosas).

Ekraani pilt Meta Maze arvutimängust
Mängisin siis minagi kahte (aga neid on veelgi) Knacksi mängu: Meta Maze ja Wasaby Waiter, et aru saada, millega täpsemalt tegemist (kui soovid ka neid mänge läbi mängida, siis pead esmalt endale vastava (tasuta) aplikatsiooni laadima). Milles siis mängud seisnevad. Meta Maze on mäng, kus pead kujundeid keerutades looma tee punktist A punkti B (ehk kahe roboti vahele), mida rohkem mängid, seda keerulisemaks mäng läheb (lisandub kujundeid ja hinnatakse mälu). Wasaby Waiter’i mängus on mängija avatar kelneri rollis, kes peab klientide nägudelt lugema nende emotsioone, neilt tellimusi võtma ja süüa ette kandma ning seejärel ka lauad koristama. Õnneks on mängud suhteliselt lühikesed ja lihtsad, nii et nendega peaks hakkama saama ka need mängijad, kes üldiselt arvutimänge ei mängu.

Autori 2 mängu tulemused
Tulemustest. Tagasiside ja ülevaade saadetakse mängijale meiliteel ning need on ka äpis nähtavad. Hinnatakse seitset erinevat valdkonda/näitajat kolmes kategoorias:
1. Knacks’id ehk see kuidas mängija suhtleb, probleeme lahendab, õpib ning kui järjekindel inimene on.
2. Powerknacks’id näitavad kompetentse, mis on seotud teatud töö ja sobivusega organisatsiooni kultuuriga.
3. Superknacks’id näitavad sobivust konkreetse karjääri või töö tüübiga.

Mida siis ikkagi arvata sellisest mängulisest inimeste testimisest, kas tegemist on järjekordse hookuspookusega või tõsiseltvõetava personalijuhtimise tulevikutrendiga? Eks otsuse teeb igaüks ise, aga enne on soovituslik mäng läbi mängida ja oma tulemustele otsa vaadata. Nii tegi ka Royal Dutch Shell, kes täna Knacksi mänge kandidaatidel mängida laseb, kui enne mängude kasutusele võttu mänge oma töötajate peal testis ja nii end veenda lasi.


Muuda oma töökuulutused atraktiivseks!
- lisa töökuulutusele Knacksi mäng, et kandidaadid end testida saaksid, nii eristud konkurentidest ja muudad oma töökuulutuse atraktiivseks!
- inimesed hindavad innovatsiooni ja gamification on kindlasti innovaatiline lähenemine. Ka hiljuti blogi jaoks läbi viidud uuring näitas, et inimesed eelistavad (44% uuringule vastanutest) innovatiivseid töökuulutusi traditsioonilistele kuulutustele (12%).
- mängi ka ise neid arvutimänge ja lase ka kolleegidel mängida – nii saate kollektiivselt otsustada kas panna kandidaadid mängima või mitte.


laupäev, 20. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 8: QR koodi kasutamine töökuulutustes

Mobiilset värbamist peetakse ka üheks tulevikusuunaks, kas ja kuidas on võimalikud tööotsijad selle teema aga omaks võtnud uurisingi, kui küsisin, kas inimesed on kunagi skänninud töökuulutuses olevat QR koodi.
Vahest ehk kõige üllatavam tulemus kõigist uuringu tulemusest oligi see, et ainult 5,9% vastanutest märkis, et on QR koodi skänninud.

68,1% vastanutest märkis, et nemad ei ole seda skänninud, 13,3% ei ole sellist kuulutust veel kohanud, 8,9% ei tea, mida see tähendab ning sama palju vastanutest ei mäleta, kas on seda teinud.

Tõsi see ju on, et QR koodi on kasutatud ainult üksikute kuulutuste puhul, samas lisaraha see ei küsi, seega kui soovid teadlikuma või noorema tööotsijani jõuda, siis tasuks see kuulutusele lisada. Siinkohal toongi välja kaks erinevat näidet QR koodi kasutamisest töökuulutuses: (1) Sirje Tammiste büroo kuulutus, millega otsiti Paikrele otsiti juhatajat ja (2) tätoveerija otsing ühte Istanbuli tätoveerimissalongi. Uuri mõlemat! saad nii ehk inspiratsiooni ja mõtteid, kuidas QR koodi oma tulevastele töökuulutustele lisada.



reede, 19. veebruar 2016

Uuringu tulemused, vol 7: jaga ja võida mäng töökuulutustes

Sotsiaalmeedias on ettevõtte lehe populaarsuse kasvatamiseks levinud erinevad jaga ja võida mängud, küsimus on aga selles, kas kasutada seda ka värbamissõnumi levitamiseks. Seepärast tahtsingi uuringule vastajatelt teada, milline on nende arvamus sellistest mängudest ja kuidas nad tavaliselt nendele mängudele reageerivad.

33,3% vastanutest märkis, et sellised mängud on nende jaoks mõttetud (ja nad kunagi ei jaga sellise valdkonna mänge), 2,6% vastajatest aga märkis, et nemad ei jaga neid mänge, kuna neil puudub sotsiaalmeedia konto. Ülejäänud aga tõid välja, et nemad teatud tingimustel jagaksid hea meelega.

Seega, kui vaagid, kas lisada jaga ja võida mäng oma järgmisele töökuulutusele, siis arvesta, et inimesed jagaksid seda sõpradega (vähemalt 54,1% uuringule vastanutest nii märkis), kui nende tutvusringkonnas on keegi, kes võiks taolisest tööpakkumisest huvitatud olla!
23,7% tõi välja, et nemad jagaks siis kui ettevõte on neile sümpaatne ning 14,4% sellisel juhul kui auhind neile korda läheb. Ainult 1,1% vastanutest tõi välja, et nemad jagavad alati.


Jaga ja võida mänge on erinevad tööandja ikka kasutanud, kõige eredamalt on aga jäänud ehk lapsehoidjaotsing 10-kuusele Oliverile, mis lisaks tuhandetele jagamistele ja meediahuvile tõi õnne õuele mitme tõsiseltvõetava kandidaadi näol.