Seadusepügalad, millega tuleb arvestada töökuulutuste koostamisel!

Mis siis muudab töökuulutuse atraktiivseks? Kuigi vastuseid sellele küsimusele on palju ja erinevaid, on üheks põhiliseks näitajaks siiski korrektselt koostatud ja seadusi järgiv töökuulutus!

Töökuulutus, mis paneb piirangud töötaja soole, vanusele jmt piirab tunduvalt potentsiaalsete kandidaatide ringi, mistõttu võid konkursi lõpuks nentida fakti, et sobiv inimene jäi leidmata.

Kui töökuulutuse puhul võiks mõelda, et ei olegi nagu väga palju seadusi ja eeskirju, mida järgida, siis võta näpust: tegelikult on hulganisti erinevaid nõudeid ja asjaolusid, mida tuleb kuulutust koostades arvesse võtta; tooksingi mõned alljärgnevalt välja:

Keelatud sooline eelistamine. Väga levinud on kuulutustes fraas „Töö sobib meestele....“ või „Pakume tööd naisterahvale...“.

Sooline eelistamine võib erandida olla aktsepteeritud juhul, kui sugu on kutsetegevuse olemuse tõttu oluline ja määrav nõue, näiteks kui otsitakse naisbaleriini.
Euroopa Kohus on seisukohal, et lubatud on ka relvajõudude, ühiskondliku julgeoleku (st teatud politseitööde) ja vangla ülemvalvuri puhul sooline eelistamine.

Seega ei ole põhjendatud nt klienditeenindaja puhul eelistatud soo välja toomine töökuulutuses.

Keelatud on ka vanuseline eelistamine. Mõningatel juhtudel on kuulutustesse lisatud, et oodatakse nt „Vanust alates 27 aastat....“ või „otsitakse kuni 50-aastast naist...“.

Vanuse alampiir on teatud ametikohtade puhul täitsa seadusest tulenev, nt kui inimene soovib turvatöötajaks hakata, peab ta olema vähemalt 19-aastane, soovides töötada aga turvajuhina on vanuseline alampiir 21.

Kui ettevõte on lisanud vanuse alampiiri töökuulutusse, kuna arvab, et sobival kandidaadil peaks olema kindlasti teatud eelnev töökogemus, siis sellisel juhul ei tasuks välja tuua inimese vanust vaid pigem oodatav töökogemus aastates.

Vanuse puhul on aga ka muid näitajaid, mida tuleks arvesse võtta. Kui pakkuda tööd noortele, sh alaealistele, siis nende kohta kehtib hulk igasugu reegleid (alates töö- ja puhkeaegadest, koolikohustuse täitmisest, lõpetades kooskõlastuste ja lubadega), mida tuleks kindlasti juba värbamisprotsessis arvesse võtta.

Üldjuhul ei ole lubatud ka foto küsimine töökuulutuses. Kuigi, jah, olen täitsa huvitavaid kuulutusi kohanud. Näiteks mõne aja eest jäi silma töökuulutus, kus koka (kusjuures ei olnud nn šõu-kokk) ametikohale kandideerijatelt oodati CVd fotoga.
Foto küsimist peetakse õigustatuks sellistel ametikohtadel, kus välimus on määrava tähtsusega, nt modellidel või teatud filmirollidesse kandideerijatel.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ei pea aga üldjuhul põhjendatuks hobide küsimist, seda nii töökuulutuses kui  -vestlusel ja eelkõige seetõttu, et kahtlaseks jääb antud küsimuse õigustatud huvi. Juhul kui on olemas konkreetne seos ametikoha ja hobi vahel, siis on leitud, et võib küsida. Kui aga seost ei ole, siis ei soovitata seda küsimust ka esitada. Milles siis probleem? Kui näiteks inimese hobiks on motokrossi sõitmine, siis on tal keskmisest suurem risk vigastustele ning seetõttu võib ta tihedamini töölt puududa, mistõttu tööandja ei pruugi sellist inimest antud tööle võtta.

Kuigi keelatud on diskrimineerimine veel ka rassi, rahvuse, usuliste vaadete, perekonna seisu jne tõttu, siis võiks öelda, et selliseid rikkumisi mulle küll silma ei ole jäänud.

Lugemissoovitused:

1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus (seaduse leiad siit), kui aga soovid täpsemalt teada, mida seadusandja mõelnud on, siis tutvu siin kommenteeritud väljaandega. 

2) AKI juhendmaterjali leiad siit. Kuna materjal ise on päris mahukas – 86 lk, siis on koostatud kokkuvõtlik juhis personalitöötaja jaoks, selle leiad siit.

3) Töökuulutusi reguleerib õrnalt ka Töölepinguseadus (loe §11), millega saad tutvuda siin.