Kuvatud on postitused sildiga kandidaadi kogemus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kandidaadi kogemus. Kuva kõik postitused

pühapäev, 15. august 2021

Värbamislood: Calendly

Kuidas lepid sina nö majaväliste inimestega, sh kandidaadid kohtumisi kokku?

Ma olen küll Calendlyst ja muudest alternatiividest kuulnud kuid ise nende kasutamiseni jõudnud pole. Ühel laupäeva hommikul mõtlesin aga hommikukohvi kõrval selle vidina järgi katsetada ja, nagu ikka, oli mu elevus suur kui selle kergelt endale tööle sain. Olin lausa nii elevuses, et demonstreerisin kohe oma vanemale pojale ka ja palusin endaga üks koosolek kokku leppida 😊

Clandly lahenduseni jõudsin Helen Pärli kaudu, kes oma kogemust selle osas jagas: “Kuna mul on lisaks värbamisele ka mitmeid muid projekte ja tegemisi, siis väga mugav lahendus, et kandidaat saab valida päriselt kõikide vabade aegade seast reaalajas endale sobiva vestluse aja ja selle ise ära broneerida. Väga mugav on see, et saan iga projekti jaoks luua eraldi lingi, automaatsed teavitused, meeldetuletused, follow-up emailid jne. Lisaks saan piirata vestluseks vabade aegade vahemikku lähtuvalt projekti ajakavast. /…/ Calendly võimaldab ühildada kõiki klienditöid ühte süsteemi ja jälgib ise mu 4 erinevat kalendrit, vältimaks konflikte. Ühildub väga hästi Zoomiga ja loob ise otse kalendrisse vajalikud kutsed ja lingid.🙂”

Mida Calendly kasutamiseks vaja:

1. Luua endale kasutaja

2. Valida, millist kalendrit kasutada soovid (sobib nii Exchange kui ka nt Google kalender)

3. Luua üritus, sh:          

- anda sellele pealkiri (nt “halduri tööintervjuu”),

- valida ürituse tüüp (kusjuures saab teha nii grupi kui ka 1 : 1 vestlusi),

- valida perioodi, mis ajal kohtumine aset peab leidma (nt järgmise kahe nädala jooksul)

- valida koht, lisa blokeeringud kalendris ja nii edasi ja nii edasi

Ühesõnaga palju erinevaid põnevaid võimalusi! Niipea kui keegi aga kalendris broneerib, läheb antud aeg kalendris kinni ja keegi teine seda endale broneerida ei saa (tean, kuna katsetasime). Lisaks genereerib Calendly automaatselt ka kohtumise kutse inimesele, kes endale siis sobiliku aja välja valis ja broneeris.

Milline imeline ja lihtne  (ning järjekordselt tasuta) vidin positiivse kandidaadikogemuse loomiseks!

Soovitan julgelt katsetada! Ja andke märku kuidas rahule jäite! 😊

Kas teadsid, et kõigist värbamislugudest ja ka mitmest teisest põnevast värbamishäkist valmib juba sügisel koostöös värbamisagentuuriga Level up (heida nende tegemistele pilk peale siit kaudu) virtuaalne taskuteatmik? Kui soovid ka selle teose valmimisse oma panuse anda, siis saada mulle oma lemmiktööriista kohta info emaili aadressil helo_tamme@yahoo.com. 

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 


pühapäev, 13. juuni 2021

Värbamislood: Grammarly

Grammarly on järjekordselt üks tööriistadest, mida olen samuti juba ise ka paar aastat kasutanud. Kui varem oli see kasutuses ainult Chrome rakendusena, siis märkasin nüüd, et nad on välja tulnud ka MS Office paketiga.


Mis kasu on Grammarly'st värbamises,

- Toetab professionaalse persoonibrändi loomist sotsiaalmeedias aidates hinnata sõnumi stiili ja parandada tekkinud kirjavigu,

- Aitab koostada vigadeta töökuulutust (ja CVd),

- Hindab sõnumi stiili ja aitab seda sobitada sihtrühmale.

Meil kõigil tuleb trükkides vigu Grammarly aitabki neid tuvastada ja parandada. Seega pole vahet oled sa värvatav või värbaja, trükivigadeta profiil ja postitused on mõlemale osapoolele abiks.

„Grammarly on tulnud väga kasuks, kuna soovitab väljendeid ja parandab grammatikat, mida muidu peaksin üle kontrollima teistest kanalitest. Samuti annab Grammarly ülevaate, kuidas minu sõnum lugejale tundub (informal, friendly, supporting etc). Vastavalt vajadusest saab teksti siis kohe muuta.“ Mia Reinus, Modularbank People Partner

Grammarly’st veel,

- Lihtne kasutada, lihtsalt tuleb rakendus endale alla laadida http://grammarly.com ja Google Chrome kasutades on abimees kohe käepärast võtta,

- Olemas on ka tasuta versioon aga ka natuke tugevamad Premium ja Business paketid

Kas sina oled Grammarly’t kasutanud, jaga siinkohal julgelt ka oma kogemust!

Kas teadsid, et kõigist värbamislugudest ja ka mitmest teisest põnevast värbamishäkist valmib juba sügisel koostöös värbamisagentuuriga Level up (heida nende tegemistele pilk peale siit kaudu) virtuaalne taskuteatmik? Kui soovid ka selle teose valmimisse oma panuse anda, siis saada mulle oma lemmiktööriista kohta info emaili aadressil helo_tamme@yahoo.com. 

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

pühapäev, 6. juuni 2021

Värbamislood: Toggl Hire

Kui täiesti aus olla, siis polnud ma Toggl Hire lahendusest varem kuulnud. Aga ega pole ka midagi imestada – maailmas on tõesti tuhandeid erinevaid värbamise tööriistu ja kõigiga ei jõuagi kogu aeg sammu pidada. Seepärast ka minu suured tänusõnad Keishy Margusele Elisast, kes mulle Toggl Hire-t tutvustas.

Millega tegemist? Toggl Hire on lihtne tööriist, mis aitab hinnata kandidaatide oskusi spetsiifilses valdkonnas. Hetkeseisuga on saadaval 76 erineva rolli testid näiteks IT, finants, turunduse ja müügi valdkonnas. Värbajal ei olegi muud teha kui valida sobiv valdkond ja testi raskusaste ning süsteem aitab testid kokku panna. Lisaks lihtsusele ja sobivate kandidaatide väljasõelumisele aitab süsteem nii luua positiivset kandidaadikogemust ja lihtsustada ka värbajate tööd.

Kuna ma ise hetkel värbamas ei ole, siis jagangi siinkohal hoopis Keishy (kes on muuseas ka minu värbamise ja valiku aine tudeng TMKst) kogemust Toggl Hire-ga: „See võimaldab luua testi vastavalt ametikoha profiilile – küsimused tulevad otse süsteemist, kuid võimalik on ka mõned avatud küsimused omalt poolt juurde lisada. Värbaja rolliks jääb Togglis lisada ametikohta tutvustav tekst, luua test ning määrata läbimisprotsent. Kandidaat vastab testis olevatele küsimustele ning saab koheselt ka vastuse, kas ta on läbinud ning kandideerimisel edasi liikunud või jäi sel korral kandidatuurist välja. Võimalusi ametikohtade täitmiseks on mitmeid, kuid mina isiklikult olen seda peamiselt kasutanud arendaja (juunior, mid-level) ja müügipositsioonidel täitmisel, ajaliselt kulub kandidaadil 10-20 minutit, oleneb, millise aja on värbaja määranud.“

Nii nagu ka paljud teised värbamislahendused, on ka Toggl Hire-t võimalik esialgu tasuta kasutada. Edaspidi tuleks aga osta tasuline pakett, mis algab 99€-st kuu. Arvestades aga väga spetsiifilist ja keerulist sihtrühma, millele see suunatud on, siis on tegemist väga mõistliku hinnaga.

Kas sina oled juba Toggl Hire-t katsetanud?

Kas teadsid, et kõigist värbamislugudest ja ka mitmest teisest põnevast värbamishäkist valmib juba sügisel koostöös värbamisagentuuriga Level up (heida nende tegemistele pilk peale siit kaudu) virtuaalne taskuteatmik? Kui soovid ka selle teose valmimisse oma panuse anda, siis saada mulle oma lemmiktööriista kohta info emaili aadressil helo_tamme@yahoo.com. 

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

esmaspäev, 19. aprill 2021

11 soovitust tunnustatud värbajatelt positiivse kandidaadikogemuse loomiseks

TalentHubi kingitus uuele töötajale
foto: Käthe-Riin Tull
Suur osa tööandjaid on alates 2020. aasta märtsist  oma värbamistegevuse virtuaalmaailma viinud ja seepärast otsustasin uurida, mis põnevaid tegevusi ja lahendusi kasutavad Eesti tunnustatud värbajad pakuvad siinkohal positiivse kandidaadikogemuse loomiseks. Seekordses postituses toon välja värbamisekspertide kogemuslugusid positiivse kandidaadikogemuse loomiseks kandidaaditeekonnal. Järgmine postitus aga kirjeldab erinevaid lahendusi (ehk nipid ja trikid), mida kasutamas ollakse. 


11 soovitust, kuidas luua positiivset kandidaadikogemust virtuaalsetes värbamisprotsessides 
 „Ma peaks ütlema, et ilmselt virtuaalse keskkonna muudatused on pigem viinud mõtlema veel rohkem kandidaadikogemuse peale, kuna kontoris näost-näkku on võimalik reageerida kandidaadi emotsioonidele, siis virtuaalsus jätab nii mõnegi asja teadmata.” Käthe-Riin Tull, TalentHubi asutaja ja värbamispartner 
Karjäärilehe olulisust positiivse kandidaadikogemuse pakkumisel toovad välja mitmed värbajad. Näiteks Egle Saska PCC Projekti personalijuht toob välja, et jälgivad, et nii ettevõtte kodulehel (sh blogis) kui ka sotsiaalmeedia lehtedel Facebookis, LinkedInis ja Instagramis oleks alati olemas värske info. Lisades omalt poolt: “Meile kandideerivatele inseneridele meeldib teha põhjalikku eeltööd. Või nagu üks meile kandideerinu (tänane kolleeg) ütles, et talle piisas meie kodulehest ja kõik oli selge 😊” Karjäärilehe olulisust toob välja ka Kadi Niggulis, birkle IT Senior Talent Sourcer & Recruiter: “Meie korrastasime ja täiendasime varasuvel kodulehel asuvat karjäärilehte, mh täpsustasime ka tööpakkumises informatsiooni hüvede kohta. Samuti olen kirjutanud paar kandidaatidele suunatud avalikku postitust ettevõtte blogisse”.
“Liigsed klikid on üleliigsed ja seetõttu on ka meie karjäärileht arendusel, et huvi tundev kandidaat saaks sellelt kätte kõik olulise ning millelt oleks võimalik otse ka kohe kandideerida või endast märku anda.” Kristel Kraag, SMIT-i värbaja ja Aasta Värbaja konkursi võitja
Töökuulutus on kindlasti üks esimesi kohti, millega tööandja saab potentsiaalsete kandidaatide tähelepanu. Positiivse kandidaadikogemuse loomiseks on oluline siin aga jälgida, mitte standardprotsessi vaid mõelda endale läbi, mis on need teemad, mis kandidaati kõnetaks. Selleks soovitab Ketlin Kasak, Human Resources Solution juht ja värbamisekspert järgmist: “Esmalt peaks töökuulutust luues tähelepanu tõmbama just teemadele, mis inimest huvitavad ja milles ta end ära tunneks. Seejärel alles võiks tuua välja põhjaliku profiilikirjelduse, mis aitaks huvilisel aru saada, mis ametikohaga täpsemalt tegemist on.”

Rohkem kohtumisi kandidaatidega! Kui näost-näkku vestluste puhul üritati kohtumiste arvu limiteerida, et kandidaate mitte liigselt jooksutada, siis on eksperdid virtuaalsete protseduuride puhul soovitamast vastupidist. Käthe-Riin jagab oma kogemust: “Rohkem virtuaalkohtumisi loob parema kandidaadikogemuse. Kui varem oli üks kohtumine kontoris, kus oli võimalik kohe kohtuda tiimiga, näha töökeskkonda ja saada parem ülevaade ettevõtte “vibes”-t, siis täna ei ole see enam võimalik.” 

Kolleegide ja juhtide kohene kaasamine! Erinevate kolleegide (sh juhtide) kaasamise olulisust kinnitavad värbajad aga nagu ühest suust. Kadi näiteks eelistab positiivse kandidaadikogemuse loomiseks kaasata juba esimesele vestlusele tegevjuhi. Kristel toob aga omalt poolt välja, et nemad on tulevase juhi kontakti lisanud töökuulutusel andmaks julgust ja tagades personaalsema suhtluse: “Lisaks sellele kaasan tulevasi tiimiliikmeid vestlustesse, et kandidaadid kuuleks otse potentsiaalsetelt tulevastelt kolleegidelt tiimi tavade, ürituste aga ka kolleegide kohta.” Ketlin soovitab mõelda siinkohal kastist välja ja kaaluda ettevõtte juhist näiteks artikli, persooniloo või miks mitte hoopis video lisamist. 

Kolleegide ja töö virtuaalne tutvustamine! Lisaks erinevate kolleegide kaasamisele on tööandjad loonud erinevaid videosid, mida lisatakse töökuulutustele või mille osas kutsutakse kolleege üles videosid sotsiaalmeedias jagama. Näiteks lansseeris SMIT 2020. aasta sügisel uue tööandja brändi ja slogani „Päästame elusid IT-ga“ hakates töökuulutustes kasutama oma töötajaid. Selleks tehti ka video oma inimestest ja sellest mida nad päriselt SMIT-is teevad ning miks nad seda teevad ehk kuidas nad päästavad elusid ITga. Käthe-Riin toob omalt poolt välja: “Ka varasemalt tutvustasid värbajad protsessi, kuid nüüd on rohkem rõhku läinud juba enne kohtumist tiimiliikmete tutvustamisele ja Youtube videode/podcastide jagamisele, kus ettevõtte inimesed räägivad oma tootest ja/või kultuurist. Lisaks sellele oleme just loomas virtuaaltervitusi, mida meie värbamispartnerid saaks hakata kandidaatidele saatma” 

Virtuaalsed töökoha tutvustused on kasutusel näiteks TalentHubis. Sellele lahendusele on mõeldud juba ka birkle IT-s, kuid veel ei ole jõutud seda ideed ellu viia. Selle asemel kirjeldatakse intervjuu käigus, mis tegevusi on teinud eelnevalt ja millega jätkatakse praegusel ajal (näiteks ühised virtuaalsed tööpäevasisesed pausid tegevuse/mänguga). 

Videointervjuude läbiviimine on aga üha levinumaks muutmas ja seda just kandidaadi mugavust silmas pidades. Käthe-Riin selgitab: “Teatud rollide puhul oleme kasutanud videointervjuusid, et kandidaat saaks endale mugaval ajal salvestada vastused. Selleks oleme ka kandidaate eelnevalt ette valmistanud ja aidanud, alates sellest kuidas videot salvestada (telefonis horisontaalne) kuni selleni, mida kandidaadilt oodatakse.” 

Reaalajas kandideerimisülesannete lahendamist kasutatakse näiteks birkle IT-s. Kadi lisab: “Arvestame, et olukord võib olla ärev, sest kolm inimest (kaks arendajat ja mina) jälgivad kandidaadi koodikirjutamist. Keskendume selle tõttu ülesande lõpus tagasisidet andes positiivsele ja hinnates ei omista me ärevusele liigselt kaalu (keskendume reaalsele tulemile).” Praktiliste ülesannete kasutamist soovitab ka Ketlin, kes soovitab aga jälgida, et taolised ülesanded liiga pikad ei oleks. Kui tuleb ette pikkade ja põhjalike ülesannete kasutamist, siis tasuks kaaluda ka kandidaadi panuse tasustamist. Kusjuures tegemist on uue trendiga, mis on ka Eestis levimas ehk kandidaadid on hakanud mahukamate kandideerimisülesannete eest kompensatsiooni küsima. 

Tagasiside andmine erinevates värbamisprotsessi etappides, sh konkursi lõpus on ka täna oluline, kuid siiski ikka veel miskit, mis kipub ununema. Seepärast on positiivse kogemuse loomisel oluline veenduda, et värbamisprotsessi läbiv kommunikatsiooniplaan on läbi mõeldud ja kandidaadid alati ka tagasisidet saaks. Kusjuures Ketlin pakub siinkohal välja täiesti uudse lahenduse – tagasiside andmine videosalvestuse teel: “Ka eitava vastuse andmine video teel läheb inimestele rohkem hinge. Seda võib teha personalitöötaja aga ka võimalusel ettevõtte juht ise. Kõikide kandidaatide jaoks piisab ka ühest üldisest videost. Inimestele jääb taoline eristuv lähenemine meelde ja tekitab soovi võimalusel ka uuesti kandideerida.” 

Töötajate onboarding protsessi osas lähevad organisatsioonide lähenemised kõige enam lahku ja näha võib kolme põhilist lähenemisviisi: täiesti virtuaalne, kohapealne või hübriid ehk osaliselt virtuaalne ja osaliselt kohapeal. Näiteks birkle IT-s saavad uued töötajad (sh kaugtööd tegevad inimesed) esimesel päeval kontorist kätte töövahendid ja ettevõttepoolse kingituse, mis on ajas muutnud ja praeguse ajastukohaselt kuulub kingpaketti kätepuhastusgeel, näomask, märkmik, joogipudel jmt. Samas TalentHub on tavapärase kohtumise kontoris asendanud virtuaalse kohtumisega, millele eelnevalt saadetakse töötajale koju küpsiseid ja ettevõtte meeneid.” Ka SMITis on ette valmistatud väga põhjaliku veebipõhise sisseelamisprogrammi, küll aga kohtutakse uue töötajaga (esmaste mõtete vahetamiseks ja tagasisideks) peale 1 kuu möödumist. 

Inimliku kontakti säilitamine. Kuigi töötame nii täna kui ka arvatavasti tulevikus veel virtuaalses maailmas on oluline üritada inimliku kontakti säilitamist. Seda peavad oluliseks täna kõik tippvärbajad. Kristel Kraag peab väga oluliseks siirust: “Teeme omalt poolt kõik, et ka nüüd „uues reaalsuses“ oleks kandidaadiga vahetu ja otsene kontakt.” Julia Jolkin, IT Talent Estonia omanik ja värbamisjuht lisab: “Kindlasti üritame teha "person to person" stiilis vestlusi, viskame nalja ja naerame. Oluline on hoida kandidaatide personaalset ühendust kandideerimise erinevates etappides alates kandideerimise hetkest lõpetades katseaja läbimisega, et inimene tunneks, et hoolime!”. 
“Kõige olulisem on kandidaadi jaoks luua tunne, et temast hoolitakse.” Ketlin Kasak
Käesolev postitus on koostatud koostöös Eesti tunnustatud värbajatega, kes olid nomineeritud Instar EBC ja CV-Online poolt läbi viidud Eesti Värbamisturunduse auhindade konkursil aasta värbajaks. Tegemist on konkursiga, mida 2021.aastal viidi läbi juba kolmandat korda ja mille läbiviimisesse olin seekord ka ise kaasatud. Rohkem informatsiooni VTA konkursi ja nomineeritute kohta leiad siin.
Aitäh kõigile oma kogemuse jagamise eest!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

esmaspäev, 22. veebruar 2021

Kuku või pikali, just nii on kandidaadid käitumas uue ajastu virtuaalsetel tööintervjuudel

Uus ajastu on toonud kaasa uusi harjumusi. Tegevused, mis kunagi tundusid päris paraja pähklina on täna muutunud uueks normiks. Võtame näiteks virtuaalsed tööintervjuud – kui varasemalt olid Skype või muid videolahendusi kasutamas nö uuendusmeelsed tööandjad, siis täna on sellest saanud norm. Ja seda nii tööandjate kui ka paljude tööotsijate jaoks. Kusjuures nii mõnegi jaoks on taolised virtuaalkõned nii tavapäraseks saanud, et nad unustavad siinkohal ära, et tegemist on tööintervjuuga, kus peaks ehk natuke formaalsemalt käituma kui sõbra või tuttavaga lobisedes.

foto: pixabay.com

Veebruari keskpaigas viisime Eesti Personalijuhtide LinkedIni grupis läbi kiirküsitlust, kus uurisimegi personalitöötajatelt arvamust kandidaatide käitumise kohta uue ajastu tööintervjuudel. Kuigi 60 vastanust 25% nõustus, et käes on uus ajastu ja selline käitumine ongi uus norm jäi 65% seisukohale, et tegemist on siiski formaalse protsessiga ja ootaks kandidaatidelt ka sellele vastamist.

Lisaks jagasid personalitöötajad erinevad põnevaid kogemuslugusid, mida nad viimasel ajal virtuaalseid tööintervjuusid läbi viies oma nahal kogenud on:

- tööintervjuu ajal kandidaat jalutab mürarohkel linnatänaval, mis raskendab tema kuulmist aga ka kontsentreerumisvõimet;

- lisaks sellele, et kandidaat vestluse ajal jalutab on ta otsustanud endaga kaasa võtta ka oma lapsed (mis ilmselgelt raskendab keskendumisvõimet veelgi);

- vestluse ajal jalutaval kandidaadil kaamera küll töötab, kuid ekraan on suunatud näost eemale, mis teeb intervjueerijale tema jälgimise keeruliseks;

- kandidaat suitsetab tööintervjuu ajal (mis näost näkku vestluse ajal oleks mõeldamatu);

- sagenenud on olukorrad, kus kandidaadid on vestluse ajal kas autoroolis või ühistranspordis;

- kandidaat, olles endale sobiva kohtumise aja ise valinud, on vestluse ajal restoranis ja sööb ning viib vestlust läbi sosistades, et kõrvallaudades olevaid inimesi mitte häirida.

Mida siis saab üks hooliv ja positiivset kandideerimiskogemust pakkuda sooviv tööandja siinkohal teha, et virtuaalsed tööintervjuud päris käest ära ei läheks ning saaks kandidaadi sobivust värvatavale ametikohale adekvaatselt ka hinnata? Soovitan siinkoha saata kandidaadile (koos intervjuu aja ja veebilingiga) ette nõuanded, mis võiks talle abiks olla. See info võiks olla taoline:

- intervjuu ajaks lülita sisse seadme kaamera ja veendu, et see on asetatud nii, et näed intervjueerijat ning tema näeb sind;

- soovitame intervjuud läbi viia siseruumides ja võimalusel kõrvalises paigas, et taustamüra ei raskendaks sinu kuulmist;

- kui viid intervjuud läbi kodus, siis hoiata koduseid, et sul on kohtumine;

- kui soovid (kodust) tausta intervjueerijaga mitte jagada, siis saad selle hägustada või kasutada selleks taustapilti;

- intervjuuks riietust valides pane selga midagi sellist, mille paneksid selga siis kui tuleksid meile kontorisse kohtumisele;

- kui sul varasemalt puudub virtuaalse intervjuu kogemus, siis soovitame tutvuda selle juhendmaterjaliga.

Kui nüüd vaatamata kandidaadile jagatud soovitustele ta ikka käitub nii nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ilmselgelt näitab see inimese hoiakuid ja suhtumist, mis iga organisatsiooniga ei pruugigi sobida ning jääb õigustatult värvatavale ametikohale valimata.

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

laupäev, 25. juuli 2020

15 nõuannet virtuaalintervjuude edukaks läbiviimiseks

Koroonalaine on tänaseks toonud palju muudatusi meie tööpraktikatesse ja sellest tulenevalt on üha enam organisatsioone minemas üle näost näkku intervjuudelt virtuaalintervjuudele. Kuigi sisuliselt taoliste intervjuude juures suuri muudatusi ei ole tuleb nende puhul arvesse võtta mitmete teiste teemadega, millele varem ehk mõelda ei tulnud.  Seepärast olengi kokku pannud nimekirja erinevatest mõtetest, mida iga tööintervjuusid läbi viiv inimene arvesse võtma peaks.

1. Kuna virtuaalintervjuu eeldab (head) internetiühendust, siis on enne kohtumist mõistlik üle kontrollida kas võrk toimib. Igaks juhuks oleks soovitustlik kõrvale võtta ka mobiiltelefon, millega vajadusel siis kiiresti hotspot luua või mida arvuti alternatiivina kasutada.

2. Väidetavalt moodustab kehakeel kommunikatsioonis 55%, seega on virtuaalintervjuude puhul oluline alati (sülearvuti, telefoni vmt vahendi) kaamera sisse lülitada.

NB! Kasutades mobiiltelefoni kaamerat, keera telefon alati laiupidi

3. Helikvaliteet on virtuaalintervjuu puhul määrava tähtsusega, seepärast on kindlasti soovituslik kasutada kvaliteetseid kõrvaklappe ja mikrofoni. Lisaks paremale kuuldavusele aitavad kõrvaklapid taustamüra vähendada.

NB! Jälgi, et mikrofon ei oleks suule liiga lähedal kuna nii hakkab hingamiskahinat palju sisse tulema, mis raskendab sinu kuulmist

4. Intervjuu ajal kas istu või seisa kõrglaua (pukklaua) juures. Soovituslik on vältida vestluse ajal ringi liikumist – pidev liikumine muudab jälgimise pideva hingeldamise ja muutuva pildi tõttu raskeks.

5. Sea paika ka sobiv valgustus. Kui istud seljaga akna poole või jääb valgusti selja taha, siis muudab see sinu nägemise ka raskeks. Seepärast jälgi, et viid vestlust läbi hästivalgustatud ruumis.

NB! Kui ruumi valgustust ei õnnestu reguleerida, siis säti laualamp nii, et valgustus langeks sinu näole.

6. Vaigista taustamüra ehk pane kinni taamal mängiv televiisor, radio vmt. Kui viid intervjuud aga läbi avatud kontoris, siis ürita leida intervjuu ajaks siiski muu ruum või vaiksem nurk.

NB! Kodukontoris töötades tuleks jälgida, et erinevad kodumasinad (sh nõudepesumasin, pesumasin vmt) asuks piisavas kauguses ja oluliste kohtumiste ajal ei töötaks.

7. Jälgi vestluse ajal oma kehakeele kasutust. Ära unusta, et virtuaalintervjuu ajal on üldiselt vestluspartnerile näha ainult nö portreeosa sinust, seega jälgi, kuhu sa vaatad (sh ära unusta end aknast välja vaatama), kuidas žestikuleerid jne.

8. Mõtle hoolega läbi, mis riietust kasutad, kuna siin kehtib sama olukord nagu kehakeele osas - peame arvestama, et kaamerast paistab ainult nö portreepilt. Sellele vaatamata ära unusta siiski pidzaamapükse jalga, kuna võib juhtuda, et mingil hetkel võib tekkida sul vajadus korraks siiski püsti tõusta ja liikuda ning see võib endaga piinliku hetke kaasa tuua.

9. Mõtle läbi ka intervjuu tasustapilt. Olenemata sellest, kus intervjuud läbi viid tasub enne kaamera tööle panemist vaadata, mis pilt jääb selja taha ehk mida vestlupartner näeb.

NB! Mitmed platvormid pakuvad oma virtuaalsete taustapiltide lisamist või tausta hägustamist.

10. Ka virtuaalsele intervjuule võta endaga kaasa joogivesi, märkmepaber, pliiats.

11. Kodukontoris tööintervjuusid läbi viies teavita ka teisi pereliikmeid, et oled teatud perioodil hõivatud ja palud sel ajal võimaluse korral end mitte tülitada.

12. Tehnoloogia osas võib ette tulla mitmeid erinevaid väljakutseid – mõned platvormid vajavad eelnevalt tarkvara allalaadimist või kasutajakonto loomist kui ka sina oled sellist kasutamas, siis teavita nendest nõuetest kandidaati kindlasti ka ette.

13. Paljud platvormid võimaldavad kohtumisi salvestada, seega kui ka sul selline soov, siis teavita kandidaati sellest ka ette ja küsi eelnevalt nõusolekut.

14. Igaks juhuks võiks olemas olla ka tagavaraplaan, kui kandidaadil tehnoloogia alt veab. Kui muu ei aita, siis saab koheselt pakkuda näiteks intervjuu edasilükkamist või virtuaalintervjuu asendamist kiirema telefonivestlusega.

15. Positiivse kandidaadikogemuse loomiseks oleks kandidaadile ka mõned juhtnöörid kalendrikutse või intervjuud kinnitava emailiga ette saata. Näiteks võiks see nõuanderubriik sisaldada infot, millist platvormi intervjuu ajal kasutate ja kuidas kandidaat saab kõnega ühineda. Lisaks võiks soovituste all veel välja tuua palve kaamera kindlasti sisse lülitada, võtta endaga kaasa vesi, märkmepaber ja pliiats jne.

Kui oled aga otsimas erinevaid värbamisturunduse põnevaid lahendusi, siis heida pilk julgelt peale minu 2019.aastal ilmunud Praktilise värbamisturunduse käsiraamatule või võta ühendust Level up'i tiimiga, kes nõu ja jõuga appi tuleb!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

pühapäev, 31. mai 2020

Uue ajastu 7 värbamistrendi

COVID19-järgne aeg märgib uut ajastut ka värbamistes ja tagasi minevikku pöördumise asemel suundume me täiskiirusel hoopis tulevikku. Sellisesse tulevikku, mis eelnevalt tundus saabuvat mitmete aastate pärast, kuid mis pandeemiast tuleneva eriolukorra tõttu jõudis meile kohale paari kuu jooksul.

foto: pixabay.com

Mis on siis need 7 põhilist värbamistrendi, mis meid ees ootavad?

Käes on virtuaalse värbamise ajastu

Kuigi nii nüüd kui ka edaspidi toimub silmast silma intervjuusid kolib värbamis- ja valiku protsess siiski suures osas virtuaalsesse keskkonda. Mis võib tähendada, et juba esimene kohtumine toimub erinevaid videolahendusi kasutades. Seepärast on mõistlik taoline informatsioon edaspidi lisada ka oma töökuulutusse - just nagu Keskkonnaagentuur seda tegi, lisades (maikuus 2020) töökuulutustesse info, et inimesed peaksid olema valmis neile kandideerides osalema videointervjuudel. 

Värbajate kompetentsipagasisse lisandub uus komponent: tehnoloogiline võimeks ja IT toe pakkumine 

Mitte kõik ei ole veel valmis läbi viima virtuaalseid tööintervjuusid. Tehnoloogia areneb kiiresti ja seepärast on oluline veenduda, et ka meie värbajatel on olemas vajalikud kompetentsid, mis võimaldavad neil edukalt virtuaalseid intervjuusid läbi viia. Lisaks sellele lisandub värbajate kompetentside loetelusse valmisolek pakkuda kandidaatidele IT-tuge ehk juhendada ja toetada virtuaalsetel hindamistel osalejaid pakkumaks neile positiivset kandideerimiskogemust. Kusjuures, IT tuge ei tule pakkuda mitte ainult kandidaatidele aga ka värbavatele juhtidele ja kolleegidele, keda soovime kaasata meeskonnaintervjuudesse. 

Ohtutuskultuur trügib ka valikuprotsessi

Üheks võimaluseks turvalise värbamisprotsessi läbiviimisel on selle virtuaalseks viimine, teine aga kandidaatide turvalisuse tagamine kui nad saabuvad intervjuule meie ruumidesse. Mis tähendab näiteks käte desinfitseerija paigutamine intervjueerimisruumi sissepääsu juurde, ruumis vähemalt 2 m distantsi hoidmist aga ka soovi korral näomaski pakkumist.

Saabub Gamificationi teine laine

Talentide ligimeelitamisel ja turvalise ning positiivse kandideerimiskogemuse loomisel muutub üha tähtsamaks gamificationi kasutamine. Kusjuures mängustatakse nii ligimeelitamist, kandideerimist kui ka intervjuu protsessis osalemist. Gamificationi kasutamiseks on erinevaid võimalusi, neile saad pilgu peale heita minu Praktilises värbamisturunduse käsiraamatus aga ka Level up'i lehel. 

Positiivse kandidaadikogemuse loomise vajadus ei ole kuhugi kadunud

Kuigi tänast tööjõuturgu dikteerib jälle tööandja ei ole positiivse kandidaadikogemuse loomise vajadus kuskile kadunud. Jah, uuest olukorrast tulenevalt tuleb kandidaaditeekond uuest läbi käia ja ümber disainida, aga see on siiski pigem kosmeetiline harjutus. Võimalik, et mitmed tööandjad mõtlevad siinkohal, et miks peaks üldse pingutama kui järjekord kandidaatidest ukse taga? Vastus on väga lihtne – see kuidas käitume oma tänaste kandidaatidega omab otsest mõju meie tööandja brändile ja mõjutab organisatsiooni mainet nii täna kui ka tulevikus. 

Talentide reservi loomine saab uue hoo

Kuna konkurssidel on rohkem ja tugevamaid kandidaate, siis tähendab see mitmetel juhtudel seda, et kõigile me pakkumist teha ei saa. Seepärast jääb ukse taha hulgaliselt tublisi tegijaid, kellele meil võib tulevikus aga sobilikku rolli pakkuda olla. Proaktiivsed ja strateegilised värbajad võtavad selleks aega, et luua kõigile kandidaatidele positiivset kandideerimise kogemust ja jääda suhtlema ka hõbemedalistidega. 

Ka sisseelamisprogramm kolib otsapidi virtuaalsesse maailma

Kui tavapäraselt on uut inimest olnud ees ootamas uue töötaja klassiruumikoolitus ja koolitavad kolleegid (sh juht, töökeskkonnaspetsialist, personaliosakonna töötajad jne), siis tänases olukorras, kus üritatakse turvalisuse kaalutlustel otsekontakti inimestega vähendada peame otsa vaatama alternatiividele. Ehk räägime siinkohal juba virtuaalsest koolitusprogrammist (nt on Circkle K juba aastaid uuele põlvkonnale töövõtteid lühivideotega edasi andnud), e-õpetest, e-käsiraamatutest aga ka virtuaalse reaalsuse julgemast kasutamisest.


Kui sul aga küsimusi erinevate värbamisteemade osas või otsid soovitusi sobiliku värbamispartneri leidmisel, siis võta minuga julgelt ühendust meiliaadressil helo_tamme@yahoo.com või läbi Facebooki sõnumite!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

pühapäev, 17. mai 2020

Uue ajastu virtuaalne kandidaatide hindamine

Käes on uus ajastu – COVID19 on muutnud suuresti seda, kuidas töötame - seal hulgas seda, kuidas viime läbi kandidaatide hindamist ja leiame endale sobivaid talente. Virtuaalsed töömeetodid on siin, et jääda ja seepärast tuleks olla valmis kandidaatide ligimeelitamiseks ja hindamiseks virtuaalseid lahendusi kasutades.

pühapäev, 3. mai 2020

Uue ajastu väärtuspakkumine

Üks, mida koroonaviiruse kriis õpetanud on see, et mitte miski pole enam kindel ja turvaline keskkond võib kiiresti muutuda ebaturvaliseks. Ja seda mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.
Kriisiga kaasnenud muudatused on meie elus olnud juba piisavalt pikka aega andmaks mõistmaks seda, et nad on siin, et jääda. Ka valitsuse kriisiplaan näitab valmisolekut selleks, et kui täna veel tuleme koroonakriisist välja, siis võib peatselt oodata uusi laineid. Mida tulevik endaga kaasa toob näitab vaid aeg. Üks, mis aga kindel - mitte miski pole enam kindel.

Kui mitte miski pole enam kindel, siis kas see võiks tähendada muudatusi ka töökuulutuste väärtuspakkumistes? Selle info teadasaamiseks uurisin sadu hiljuti avaldatud Eesti töökuulutusi ja leidsin üllatusega, et ikka on veel levinud komponendid nagu meeldiv kollektiiv, ühisüritused, sportimisvõimalused  jne. Olgem ausad, meeldiv kollektiiv või toredad kolleegid on komponendina välja toodud igas teises töökuulutuses, seega ei aita see meid teistest kuidagi eristada. Mis aga ühisüritustesse ja sportimisvõimalustesse puutub, siis teada on, et lähiajal neid kas organiseerida ei õnnestu või pruugi õnnestuda seda ohtult teha. Kas on ikka mõtet neid täna väärtuspakkumisse lisada kui neid pakkuda ei õnnestu?
foto: pixabay.com

Mida peaks siis töökuulutuse väärtuspakkumine sisaldama ajal kui mitte miski ei ole enam kindel? Paneme selleks end korraks kandidaadi kingadesse ja mõtleme, mis võiks soovitud talenti lisaks atraktiivsele töötasule ja arenguvõimalustele täna kõnetada. 
Toon siinkohal välja kolm omapoolset soovitust, mille lisamist oma väärtuspakkumisse peaks kaaluma iga ohutuskulutuuri hindav tööandja: 
paindlikkus, 
kindlus(tamine), 
ning tervis ja turvalisus! 

Paindlikkust oligi nendest eelnimetatud kolmest komponendist kõige enam viimasel ajal avaldatud Eesti töökuulutustes ka märgata. Nii mitmedki tööandjad olid oma väärtuspakkumisse lisanud paindliku tööaja ja töökoha võimaldamise, sh töötamise võimaldamine kodukontoris jpm. Lausa kolm erinevat paindliku töökorralduse komponenti on sisse aga toodud selles Level up'i professionaalselt koostatud müügiprohvi töökuulutuses, kus pakutakse paindliku tööaja ja kodukontori kõrval ka võimalust osaleda veebipõhistel koolitustel.
Ka Keskkonnaagentuur on oma töökuulutustesse lisanud nii kaugtöö võimaluse kui ka selle, et plaanivad intervjuusid läbi viia video teel. Triin Soon, Keskkonnaagentuuri personalijuht lisab: "Meie puhul on tegelikult kaugtöö võimalus juba mõnda aega kasutusel olnud. Tõsi, mitte küll nii suures mahus ja kõik korraga nagu praegune koroona pandeemia on meid selleks sundinud. /.../ Saatsime hiljuti oma töötajatele tagasiside küsimustiku senisele kaugtöö perioodile ja kuigi sinna veel vastuseid laekub, on juba hea lugeda selliseid kommentaare nagu “See aeg on andnud pigem mulle endale rohkem kindlust kasutada kaugtöö võimalust.” Inimesed, kes kaugtööd enne pelgasid on nüüd veendunud, et peale eriolukorda tahavad muuta oma senist tööviisi, sest enesedistsipliin on olemas ja tehniliselt samuti kõik laabub. Virtuaalse tööintervjuu mõte oli meil ka varasemalt tekkinud kuid eriolukord andis jällegi hea võimaluse kohe seda kasutama hakata. Seni on kõik laabunud hästi. Tehniliselt on küll tekkinud mõned viperused kuid ei midagi ületamatut, mida parendada ei saa."

Koroonaviiruse kriis on endaga kaasa toonud kriisi ka riigi majanduses, mis omakorda on põhjustanud nii koondamisi kui ka töötasu alandamisi. Inimesed tahavad teada, et tegemist on kindla tööandjaga, kelle juurde tööle asudes ma tean, et see töökoht on olemas ka homme. Mitmed tööandjad on juba pikka aega lisanud töökuulutustesse punkte nagu pakume kindlat tööd rahvusvahelises organisatsioonis vmt. Selline väljahõige mõjub tihtipeale aga lihtsalt leierdatud sloganina. Seepärast tasuks kaaluda töötajate kindlustamist, sh nii töökoha kui ka töötajate tervise osas (näiteks nagu sellese Lidl'i ehitusosakonna assistendi töökuulutuses välja toodud) - erinevad Eestis asuvad kindlustusfirmad sellist võimalust pakkuvad, lihtsalt tuleks enda jaoks välja valida sobivaim pakkumine. Ehk tasuks mõelda erinevate spordikompensatsioonide või ühisürituste pakkumise asemel hoopis inimeste kindlustamisele, mida arvad?

Kolmas teema, mis aga eriti kritiiliselt välja paistab on töötajate tervis ja turvalisus. Koroonaviirusest tulenevalt on mitmedki tööandjad oma töötajaid varustanud keskmisest suurema koguse isikuikaitsevahenditega, tööalad on erinevate visiiridega piiratud, ruumid märgistatud erinevate distantsi hoidma suunavate märgistega jne. Samas mitte ühegi töökuulutuse juures ei ole märgata viiteid taolistele teemadele ja võimalustele. Ometi on teada, et koroona ringleb ikka veel mõnda aega. Seepärast tasuks oma tänasesse väärtuspakkumisse lisada ka näiteks kaasaegsete isikukaitsevahenditega varustamine või turvalise töökeskkonna pakkumine nagu Viru Vangla seda oma töökuulutustes pakkumas on. Viru Vangla personalispetsialist Gea Roost selgitab selle sõnastuse tagamaid: "Turvaline töökeskkond on meie töökuulutustes välja toodud eraldi selle mõttega, et paljudel inimestel on vangla tööst teine ettekujutus, mis põhineb filmides nähtul, nagu näiteks pidevad vanglamässud ja kaklused. Tegelikkuses on vangla aga turvaline koht töötamiseks. Eesti vanglates on kasutusel kaasaegseimad turvameetmed ja meeskond, kes saab pidevat väljaõpet teadmiste täiendamiseks nii kohapeal kui ka Sisekaitseakadeemias." 

Lisaks nendele kolmele põhisoovitusele tuleks kriistist ja koroonaviirusest tulenevalt tegelikult kogu oma väärtuspakkumine - kas see on ikka täna ja ka homme meie töötajatele asjakohane ning kas ja mida tuleks seal muutma!

Kui vajad siinkohal välist tuge, siis anna julgelt märku - aitan hea meelega või soovitan tublisid tegijaid, kes sind aidata oskavad!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

pühapäev, 15. detsember 2019

Parim nipp, kuidas 2020. aastal edukalt värvata! (osa 2)

Selle aasta viimase postituse olen kirjutanud kaheosalisena (esimest postitust saad lugeda siin), kuna teema, mida kajastan on minu jaoks oluline ja usun, et selle laiem kajastamine aitaks parandada nii värbavate tööandjate olukorda kui ka konkurssidel osalevate kandidaatide kogemust ning seeläbi muidugi tõsta ka Eesti personalijuhtumise kvaliteeti ja mainet.
Teema kriitilisus jõudis minuni eelkõige just 2019. aasta juunis kui hakkasin uurima inimeste senist kandideerimiskogemust ja pidin suure üllatusega tõdema, et väga paljudel on konkurssidest paha maitse suhu jäänud.
Kui eelmisel korral kirjutasin eelkõige värbamistarkvarast, töökuulutustest, kommunikatsioonist ja intervjuudest, siis seelkordses postituses toon välja mulle erinevate värbajate poolt laekunud nippe, mis puudutavad kandidaadi üllatamist, tagasiside ja sisseelamist. Lisaks aga toon välja need 5 tublit tööandjat, kelle kohta mulle alates juunist on kõige enam positiivset tagasiside laekunud.


Kandidaadi üllatamine

Kandidaadikogemus koosneb paljudest erinevatest näitajatest, usun aga siinkohal, et kandidaadi positiivne üllatamine ja sellega teistest tööandjatest eristumine kuulub ühe olulisema näitaja alla (vt minu loodud kandidaadikogemuse informatsiooni siin). Paljud tööandjad on siinkohal erinevaid tegevusi tegemas. Näiteks If Kindlustuses saavad kõik vestlusel osalejad endaga kaasa ettevõtte kohta käiva väikese bukleti, kus on välja toodud väärtused, boonused, visioon ja missioon. Kõik G4Si värbamiskeskust külastavad tööotsijad saavad kommi. DPD aga üllatab omalt pool kingitusega neid kandidaate, kellel juhtub vestlusele tulles sünnipäev olema.
Üha levinumaks on aga saamas aga piirideülene värbamine, eelkõige just tehnoloogiavaldkonna tööandjate hulgas. Samas tuleb selliste värbamiste puhul valmis olla ka veidi teistsugusemaks lähenemiseks ja lahenduseks positiivse kandidaadikogemuse pakkumisel. Näiteks Skeleton Technologies on värvanud mitmeid rahvusvahelisi kandidaate, kellega esmased vestlused on toimunud just Skype teel. Seejärel on aga kandidaat ettevõtte kuludega (transport, majutus, toitlustus, vajadusel viisad jne) Eestisse kohale lennutatud. Eesmärgiks ikka see, kandidaat saaks näha inimesi, keskkonda ja Eestit ning teha informeeritud otsus tööle tulemise ja kolimise osas. Vestlusele tulles on lennujaamas kandidaati vastu võtmas ettevõtte personalitöötaja. Kui aga kandidaat on saabunud väga hilistel tundidel siis on talle organiseeritud transfeer hotelli. Hommikusöögi ajal on aga toimunud siis kohtumine personalitöötajaga eesmärgil anda ülevaade päeva plaanist ja valmistada kandidaati ette, et too end järgnevate kohtumiste ajal võimalikult mugavalt tunneks. Sõltuvalt kandidaadi kohalejõudmise ajast on ette tulnud ka seda, et inimesele on tehtud linnaekskurssiooni, käidud koos õhtusöögil jne.

Tagasiside andmine kõigile kandidaatidele
Puuduv või puudulik tagasiside on olnud see, mis kandidaatidele kõige enam meelehärmi on pakkunud. Seepärast on määrava tähtsusega tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamine ning kõigile kandidaatidele tagasiside andmine. G4Sis on hoiak, et kõik kandideerinud peavad tagasisidet saama. Inslys püütakse aga kõigile kandidaatidele väga individuaalselt läheneda ja tagasiside andmisel saadud informatsiooni arvesse võtta, et ükski kandidaat ei tajuks justkui oleks tegu stampvastusega. Lisaks on Inslys hakatud mitte valituks osutunud kandidatidele jagama linki ettevõte tööpakkumistega, et inimesed saaksid vabadel ametikohtadel silma peal hoida. Kusjuures taoline tegevus, kus kontakti jäädakse hoidma valituks mitteosutunud kandidaatidega hakkab üha enam levima. Nii nagu Insly, julgustab ka Fob Solutions häid kandidaate tulevikus uuest kandideerima. Dream Group on aga just nii endale leidnud mitmeid tublisid kolleege, kes on osutunud sobivaks just muul positsioonil.
Tagasiside, sh positiivse tagasiside andmisel on aga oluline, kuidas seda tehakse. Näiteks If Kindlustuses on väljavalitud kandidaadile helistanud tulev juht ja öelnud „Palju õnne! Mul on hea meel Sind oma uue meeskonnaliikmena näha“.
Töötukassa on aga väljavalitud kandidaadile saatnud tööpakkumise tingimused kirjalikult ja lisanud juba juurde ka töölepingu ning ametijuhendi.

Sisseelamisprogramm kui punkt edukale värbamisprotsessile

On organisatsioone, kus uus inimene pannakse olukorda – uju või upu. Ega inimesel ei jäägi siis muud üle, kas hakata ujuma või võtta uppumisest pääsemiseks päästerõngas ja leida endale uus töökoht. Õnneks on aga järjest enam näha ja kuulda seda, et paljud tööandjad tegelevad inimese kiire ja mugava sisseelamisega. Express Postis antakse kõigile töötajatele käsiraamatud, Ragn Sellsis on ette nähtud tere tulemast kingitus (mis sisaldab väikest sissejuhatust ettevõtte missiooni, visiooni ja väärtustega + 7 soovitust sujuvaks sisseelamiseks), G4S korraldab aga igakuiselt kõigile töötajatele Tere Tulemast G4Si päeva. Veidi erinevat programmi pakub aga Radisson Blu Sky hotel, Astlanda Hotelli AS, kus uue töötaja koolitusprogrammi ühe osa hulka võimalus astuda ka hotelli külastaja kingadesse ja proovida ning katsetada kõige head ja paremat, mida hotellil pakkuda on.

2019. aasta juunist alates olen kogunud inimeste tagasisidet nende kandideerimiskogemusele. Praeguse seisuga on  kiitusi laekunud 33 erineva organisatsiooni kohta (negatiivseid hinnanguid aga 37 kohta).

5 kõige rohkem kandidaatide kiitusi kogunud tööandjat* on:

1. koht - Fob Solutions
Korduvalt toodi välja kogu värbamisprotsessi läbipaistvust, avatud kaartidega toimetamist, positiivset, austat ja otsekohest suhtumist, väga meeldivat ja professionaalset vabas vormis läbi viidud töövestlusi. Lisaks toodi välja vestlusel küsitud originaalseid ja põnevaid küsimusi. Kiideti nii ettevõtte personalijuhti kui ka tegevjuhti, kes olid meeldivad ja avatud ning tekitasid inimeses tunde, et neid usaldati. Positiivsena mainiti ka tagasisidet, mis oli väga personaalne ning jättis kandidaatidele tunde, et neid päriselt ka kuulati ja tööd südamega tehti.

2. koht - Päästeamet
Esile tõsteti kiiret ja sujuvat kandideerimisprotsessi ning personaalset lähenemist ja ka vestlusi, mis toimusid meeldivas ja avatud õhkkonnas. Kandidaatidega hoiti kogu värbamisprotsessi ajal kontakti ja anti aegsasti järgmistest sammudest teada. Mitte valituks osutudes saadeti personaalne tagasiside, mitte standard kiri.

3. koht - Tele 2
Hinnati personaalset lähenemist, meeldivat ja austavat suhtumist, lisaks kiideti nii personalitöötajat kui ka ettevõtte personalijuhti. Kuigi näiteks üks tagasiside andja valituks ei osutunud, siis andis ta sellele vaatamata ettevõttele positiivse hinnangu kuna anti põhjalikku tagasisidet.

4. koht - Ergo
Eraldi toodi välja süsteemset ja läbimõeldud konkurssi, positivset kandideerimise kogemust, operatiivset ja sisulist tagasisidet.

5. koht - Apranga
Eraldi toodi välja sõbralikku suhtumist, intervjuude läbiviimist ja ka seda, et ka kandidaadilt küsiti kohe peale intervjuud tagasisidet.

Palju õnne kõigile TOP5 hulka jõudjatele ja aitäh teile positiivse kandidaadikogemuse pakkumise eest!

*kui soovid ka, et sinu ettevõte järgmisel aastal TOP5 hulka jõuaks, siis hakka kandidaatidega jagama uuringu linki, et nii enda värbamistegevustele tagasisidet küsida ja vajadusel parendustegevusi planeerida! Kui abi vajad, siis võta ühendust – vaatame, mida koos teha saame!

Kas teadsid, et 2019. aasta septembris ilmus mul koostöös Äripäevaga Eesti esimene ja kauaoodatud "Praktiline värbamisturunduse käsiraamat", kus olen ühe peatüki ka kandidaadikogemuse loomisele pühendanud: https://pood.aripaev.ee/praktilise-varbamisturunduse-kasiraamat.

pühapäev, 24. november 2019

Parim värbamisnipp ehk ilma milleta 2020 enam värvata ei saa

Iga aasta lõpus olen teinud ka ühe postituse, millega üritan natuke tulevikku vaadata ja oma arvamust avaldada selle kohta, mida järgmisel kalendriaastal värbamiste osas oodata võib. Täna näitavad kõik märgid seda, et värbamine saab ka lähitulevikus paras pähkel olema. Edukad on need tööandjad, kes leiavad võimaluse eristuda ja nii soovitud sihtrühmale silma jääda. Samas, kui eelarve ja võimalused piiratud, siis suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega pea suht võimatu nende kampaaniate ning tehniliste lahendustega konkureerida.

Mida saab siis keskmine Eesti tööandja aastal 2020 teha selleks, et edukalt värvata? 
Nagu ikka, peitub geniaalsus pisiasjades ja seepärast ongi üha populaarsemaks muutumas kogemuse pakkumine – millist kogemust pakume organisatsioonina oma klientidele, millist kogemust pakume täna tööandjana oma töötajatele ja millist kogemust pakume täna värbajatena oma kandidaatidele.

2019. aasta suvel hakkasin koguma informatsiooni selle kohta, millist kogemust värbajad täna tööotsijatele loovad ja kuidas inimesed hindavad oma kandideerimiskogemust. Jagangi nüüd mulle laekunud positiivseid kogemuslugusid selle kohta, mida tööandjad täna on omalt poolt tegemas positiivse kandidaadikogemuse loomiseks.

foto: pixabay.com

Värbamistarkvara kasutamine

Värbamistarkvara kasutamisel on mitmeid eeliseid, alates aja ja raha kokkuhoiust, lõpetades positiivse kandidaadikogemuse loomise toetamisega. Just sellel eesmärgil võttiski Grant Thorton Baltic esimese sammuna kandidaadikogemuse kujundamise suunas kasutusele värbamistarkvara Recrur. Ka G4S on Recruri enda värbamisprotsessi juurutanud, seda seetõttu, et see võimaldab neil hallata ja omada paremat ülevaadet kandidaatidest ja käimasolevatest konkurssidest.
Lisaks Recrurile on kasutusel aga muidugi ka palju teisi erinevaid värbamist toetavaid tarkvaralisi lahendusi. Oma värbamistarkvara on kasutamas HR factory, kus nähakse tarkvara kasutamise eelisena nii tegevuste haldamisele ja läbipaistvusele ka andmete konfidentsiaalsuse tagamist.
Veidi teistsugust tarkvara on kasutamas aga Skeleton Technologies, kus on kasutusele võetud Workable lahendus. Sinna on nad disaininud oma värbamisprotsessi ja projektide meeskonnad (värbaja, personalijuht, juht, juhi juht, tiimist kolleeg). Workable võimaldab avaldusi vastu võtta, läbi töötades panna juurde "tags", jätta kommentaare jne. Samuti suhelda selle kaudu kandidaadiga, leppida kokku kohtumisi, saata meeldetuletusi osapooltele jne.

Läbimõeldud töökuulutused

Töökuulutustega eristumine on oluline (eristuvate töökuulutuste kohta saad lugeda siit), küll aga on siinkohal veelgi olulisem leida võimalus, kuidas kõnetada just soovitud kandidaatide sihtrühma. Näiteks Grant Thorton Baltic on seepärast hakanud töökuulutustes kasutama oma enda inimesi ja loonud ägeda tööandjavideo. Sama teed on läinud ka DPD, kes on pea igas töökuulutustes kasutamas oma töötajate pilte ja püüavad kogu kujunduse sisuga edasi anda seda meeleolu ja keskkonda, mis neil majas on. 
GoWorkaBit on aga võtnud hoopis teise suuna ning ei oota kandidaatidelt traditsioonilist CV’d vaid laseb neil hoopis ise valida, millist kandideerimisdokumenti edastada.

Kiire reageerimine ja kandidaatide informeerimine

Kui varasemalt oli kombeks oodata kandidaatidega ühenduse võtmisel konkursi lõpptähtajani, siis täna on taoline lähenemine pigem iganenud. G4Sis võetakse enamuse konkursside puhul kandidaatidega ühendust 24h jooksul peale kandideerimisdokumentide laekumist. Töötukassa on aga genereerinud automaatvastuse, millega kandidaadid saavad kohese kinnituse, et nende dokumendid on kohale jõudnud.
Eugesta saadab töövestluse aega kokku leppides igale kandidaadile kirjalikud juhised vestluse aja, kuupäeva ja asukohaga. Sama teed on läinud ka DPD, kus lisaks eeltoodule informeeritakse kandidaate ka sellest, kes on see inimene, kes nendega vestleb ning ka kaart vestluse toimumise asukoha kohta. Lisaks saadetakse kandidaatidele 24h enne vestlust ka SMSi teel meeldetuletus kohtumise kohta.

Mõistlik suhtumine ja läbimõeldud kommunikatsioon

„Kohtle kandidaati nii nagu sa sooviksid, et sind koheldaks kui ise kandideerimas oleksid“ - just taolist lähenemist kasutava väga paljud tööandjad positiivse kandidaadikogemuse loomiseks.

Fob Solutions peab positiivse kogemuse loomisel oluliseks kandidaatide aja osas lugupidamist ja hoiab seepärast ka oma töökuulutused lühikesed ning värbamisprotsessi kiire – püüdes protsessi mahutada paarile nädalale ja viia selle aja jooksul läbi kaks kuni kolm kohtumist. Ajalist faktorit peab silmas ka Tallinnast veidi eemal asuv DPD, kus eelistatakse esimeste vestluste läbiviimist telefoniintervjuuna, säästes nii kandidaatide kui ka värbajate aega. Lisaks telefoniintervjuule kasutatakse aga ka Skype-intervjuud (näiteks G4S) või muid veebi lahendusi (näiteks Sotsiaalkindlustusamet).
Värbamisteenuseid pakkuva ettevõttena usub Talent Mill, et kiire, asjakohane ja avatud kommunikatsioon on see, mida kandidaat ootab – selleks, et teha otsuseid, mis mõjutavad tema elu. Nad on ka täheldanud seda, et kui värbaja jagab infot, siis saab ta seda reeglina kandidaadilt lahkelt ka vastu. See on määrava tähtusega personaliotsingutes, kus kandidaate tuleb otsida nagu nõela heinakuhjast.
HR factory jaoks on oluline inimeste läbiv toetamine kogu värbamisprotsessi andes omalt poolt soovitusi enne värbava ettevõttega kohtumist ja küsides hiljem kandidaatidelt selle kohta ka tagasisidet.

Intervjuude asemel pigem ’kohtumised’ osapoolte tundmaõppimiseks

Kuigi struktureeritud intervjuud peetakse üheks kõige tõhusamaks intervjueerimisliigiks ollakse tänaseks aru saanud, et küsitlemise asemel on intervjuu kahesuunaline tee, mida saab kasutada nii kandidaadiga tutvumiseks kui ka organisatsiooni tutvustamiseks.
Näiteks Scoros ei küsita tööintervjuul hirmutavaid küsimusi, pigem uuritakse mis on kandidaadi viimane loetud raamat, meeldejäävaim film või kõige lahedam hobi.
Fob Solutions on aga neile kandideerinud inimesi pigem kohvile kui intervjuule kutsumas. Kohtumise ajal tutvustavad nad alati kontorit ja inimesi, et potentsiaalne töötaja saaks aimu töökeskkonnast. Oma hotelli lobby mõnusas ja õdusas õhkkonnas viib kohtumisi läbi ka Radisson Blu Sky hotel, Astlanda Hotelli AS (edaspidi Radisson Bly Sky hotel), kes pakub kandidaatidele kohtumisel ka mõnusa joogi (vesi, kohvi, tee, mahl jne) nende vabal valikul.
Oma kontorit tutvustab kohtumise käigus Grant Thorton, kus näiteks lapsevanemast kandidaatidele tutvustatakse uhkusega ka ettevõtte lastetuba. Ettevõtte töökeskkonnast annab ülevaadet ka Saku Metall, kus kandidaatidele hea meelega tehast tutvustatakse.

Lisaks töökeskkonna tutvustamisele on üha enam levinud tulevaste kolleegide kaasamine valikuprotsessi. Näiteks Scoros on eesmärgiks tekitada vestlusel pingevaba õhkkond ja kaasata värbamisprotsessi võimalikult palju tiimikaaslasi, sest just selline tegevus annab neile võimaluse õppida kandidaati võimalikult põhjalikult tundma.
Ka töövarjutamise võimalus on populaarsust kogumas näiteks pakub sellist võimalust oma kandidaatidele Töötukassa, aga ka mitmed teised, nende hulgas Radisson Blu Sky hotel. Viimane on pakkumas nii proovipäeva kui vaatluspäeva võimalust, kusjuures proovipäev on kandidaatidele ka tasustatud. 
Eriti põnevaks on oma valikuprotsessi muutnud GoWorkaBit, kus näiteks ühe konkursi korral viidi finaalkandidaadid koos ettevõtte tegevjuhiga põgenemistuppa.


Kandidaadikogemust puudutava seerja järgmises postituses kajastan kandidaadi positiivset üllatamist, tagasiside andmist ja sisseelamist uude organisatsiooni. Lisaks sellele toon välja ka need viis tublit tööandjat, keda on kõige enam kiidetud positiivse kandideerimiskogemuse pakkumise osas.


Kas teadsid, et 2019. aasta septembris ilmus mul koostöös Äripäevaga Eesti esimene ja kauaoodatud "Praktiline värbamisturunduse käsiraamat", kus olen ühe peatüki ka kandidaadikogemuse loomisele pühendanud: https://pood.aripaev.ee/praktilise-varbamisturunduse-kasiraamat.

pühapäev, 4. august 2019

6 võimalust kuidas muuta kandidaadid tööandja saadikuks

2019. aasta juunis kutsusin ellu algatuse, millega uurisin sotsiaalmeedia vahendusel oma blogi “Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks” kaudu inimeste kandideerimiskogemust ja pean 2-kuulise uuringu tulemusel üllatusega tõdema, et ainult 31% inimestest soovitaks kandideerimiskogemust oma sõbrale. 

Negatiivne sõnum kipubki kordades rohkem levima ja ehk seepärast ongi kogemuse jagajate hulgas palju negatiivsete lugude kirjeldajaid. Samas, kui need inimesed on täna võtnud vaevaks oma lugu läbi minu blogi jagada, siis järelikult levitavad nad seda sõnumit ka oma tutvusringkonnas. 

Mida siis teha selleks, et luua inimestele positiivset kandideerimiskogemust ja nad nii oma organisatsiooni saadikuks muuta?
Olen siinkohal mulle laekunud tagasiside põhjal kokku pannud 6 mõtet, mida siinkohal värbajatele jagan aitamaks luua parimat kandidaadikogemust, mis aitaks muuta meie tänased kandidaadid homseks organisatsiooni saadikuks. 

Tagasiside! Tagasiside! Ja veelkord, tagasiside! 
Tõesti, üks kõige põhilisem põhjus, miks inimesed negatiivselt teatud organisatsioonidesse kandideerimisse suhtuvad on puuduv või puudulik tagasiside. 
Näiteks ühte tuntud ettevõttesse kandideerimise puhul toodi välja, et kandideerimisele ei ole vastust nelja kuu jooksul laekunud. Sealhulgas olukorras, kus üritati ühendust võtta ettevõtte personalijuhiga nii telefoniteel kui LinkedIni vahendusel. Teine inimene aga jagas aga lauset, mida talle agasiside andmisel öeldi: “kahjuks või õnneks sa ei osutunud valituks, või noh sinu puhul siis kahjuks, et osutus teine kandidaat”... 
Soovitus: anna alati tagasisidet. Kui kõigile kandidaatidele ei jõua personaalset tagasisidet kokku panna, siis tulevad siinkohal appi nii personaliotsinguportaalid kui ka värbamistarkvarad, mis aitavad protsessi automatiseerda ja sinu eest tagasiside sõnumi koostada ning edastada. Kusjuures, ürita vältida selliseid aumotaatvastusteateid, kus tood välja lause „Sinuga võetakse ühendust/antakse tagasisidet juhul kui kvalifikatsioon vastab ootustele“ – selline suhtumine on kandidaatidele solvav ja tuleb tööandjale pigem kahjuks kui kasuks. 

Kui midagi lubad, siis vii see ka täide! 
Hea võimalus kandidaadiga suhtlemiseks on vastava värbamistarkvara kasutamine, millega saab konkursi erinevates faasides tagasisidet anda. 
Näiteks on mitmed organisatsioonid loonud värbamiskonkursside puhul vastusteateid, mis saadetakse kandidaadile peale kandideerimisdokumentide laekumist. Taoliste teadetega antakse tihti ka ülevaade konkursi etappidest ja erinevatest tähtaegadest ehk millal hakatakse vestluse kokku leppima, millal tagasisidet antakse jne. Siinkohal on oluline jälgida, et vastavad tegevused ja protseduurid siis ka tähtaja jooksul aset leiaks – nii mitmedki inimesed tõid välja positiivselt taolise teavituse saamist lisades siis aga tõsiasja, et tegelikult ei jälgitud ei tähtegu ega ka muid lubadusi. 
Soovitus: kasuta värbamistarkvara või muud lahendust, näiteks Outlooki kalender, mis aitab meeles hoida ja järgida väljapakutud lubadusi ning tähtaegu. 

Mõtle enda jaoks läbi keda otsimas oled 
Enne kui värbamisprotsessiga alustada tuleks siseselt ehk värbava juhi aga ka teiste otsustajatega kokku leppida keda ja miks otsitakse. Nii saate kindlad olla, et räägite kõik nö ühte keelt ja omata sarnast visiooni soovitud kandidaadi osas.
Näiteks jagas üks avalikku sektorisse kandideerinud inimene oma lugu, kus vestlusel olles suhtuti just soosivalt tema erasektori tausta ja erasektori kogemuse toomist avalikku sektorisse. Kui aga tagasisidet anti, siis märgiti, et kahjuks ei osutunud antud inimene väljavalituks kuna puudus avaliku sektori kogemus. Teine inimene tõi aga välja näite, kuidas temaga võeti värbamisel ühendust läbi LinkedIni, tehti tööpakkumine ja lepiti kokku isegi tööle asumise aega. Seejärel aga saadeti 2 nädalat enne tööleasumist kirjalik teade, et vabandame väga, aga meie eelarve siiski ei võimalda taolise ametikoha loomist. 

Koolita nii ennast kui ka teisi värbamisprotsessis osalejaid 
Esmamulje on määrava tähtsusega, seega on värbamiskonkursi õnnestumiseks määrava tähtsusega see, kuidas vestlusele tulevaid inimesi kohtleme ja kui professionaalselt vestlusi läbi viime. Kusjuures positiivse kandidaadikogemuse loomiseks tuleks siinkohal juhendada kõiki inimesi, kes kandidaatidega kokku puutuvad alates vastuvõtulaua sekretärist lõpetades värbavate juhtidega. 
Näiteks kirjeldasid nii mitmedki inimesed oma intervjuu kogemusi järgmiste väljenditega „CV võeti lahti ebameeldivalt ja lahati pilbasteks“, „kogu 1,5tunnise vestluse vältel oli mul tunne, et mind kuulatakse üle“, „pooletunnise vestluse ajal tegid firma juhid maha kõik mu eelmised töökohad ja töögemused ning üritasid saada võimalikult palju informatsiooni ettevõtte kohta kus tol hetkel töötasin“, „minu kandideerimine tegi küsitlejatele pigem nalja“, „esines halvustavaid ja üleolevaid küsimusi“ jne. 
Kolleegide koolitamiseks on palju erinevaid võimalusi, alates organisatsioonisisesest juhendamisest lõpetades kursustel osalemisega aga miks mitte ka minu värbamisblogi lugemisega. Professionaalselt läbiviidud värbamine, isegi kui inimene ei osutunud valituks, jätab inimesele positiivse tunde ja tänu sellele on ta tulevikus ise suurema tõenäosusega antud organisatsiooni taas kandideerimas või soovitaks seda tööandjat ka oma sõpradele. 

Tee positiivne üllatus 
Tihtipeale on intervjuul osalevad inimesed natuke närvis – seega oleks hea läbi mõelda, kuidas saaksid sa nö jääd sulatada ja panna inimest end vabalt tundma. 
Näiteks tõi ühte kooli kandideerinud inimene positiivselt välja selle, kuidas talle pakuti vestluse ajal kooki ja kohvi. Teine inimene, kes aga kandideeris ühte tuntud tipprestorani mainis aga positiivselt ära selle, kuidas talle hiljem koju saadeti antud restorani kinkekaart, mis võimaldas tal hiljem kaaslasega samas restoranis brunchil käia. Kolmas aga tõi välja oma kandideerimisloo, kus viimase sammuna tuli tal osaleda tööintervjuul välisriigis, kuhu ettevõte ostis lennupiletid, organiseeris takso lennujaama ning kus vastuvõtevas riigis ootas juht teda nimelise sildiga kohe väravate juures. 
Positiivse üllatuse tegemisel mängivad olulist rolli just ka pisiasjad, seega mõtle läbi, mida saaksid sina oma kandidaatidele pakkuda, et luua neile maailma parimat kandidaadikogemust (rohkem mõtteid selle võimaluse kohta leiad sellest positusest). 

Küsi tagasisidet 
Mida saab mõõta, seda saab parandada. Targemad värbajad on ammu juba aru saanud kui oluline on positiivse kandidaadikogemuse loomine, seda nii ühe konkreetse konkursi puhul kui ka soovitud tööandja brändi loomise ja hoidmise eesmärgil. 
Selleks, et teaksime, mida parandada ja mida hoida ongi mõistlik konkursil osalenud kandidaatidelt küsida, mis neile konkursil kõige enam meeldis ja mida võiks teha paremine. Lisaks on alati hea lisada juurde küsimus kas nad soovitaks oma kogemust sõbrale või mitte. 
Taolisi küsimustikke on lihtne luua – sellist lahendust pakuvad nii mitmed värbamistarkvarad, aga saab kasutada ka lihtsamat Google Formsi võimalust või miks mitte suunata inimesed värbamisblogi „Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks“ lehele ja paluda seal enda kogemust hinnata! Anna julgelt teada kui oled minuga hoopis sellisest koostööst huvitatud. 


Kas teadsid, et juba 2019. aasta septembris ilmub mul koostöös Äripäeva Kirjastusega Eesti esimene ja kauaoodatud Praktiline värbamisturunduse käsiraamat, kus leiab kajastust ka kandidaadi kogemuse loomise teema https://pood.aripaev.ee/praktilise-varbamisturunduse-kasiraamat.