Kes minevikku ei mäleta, elab
tulevikuta – seekordne postitus tutvustab veidi värbamise ajalugu ning jutustab kolm lugu; head lugemist!
Mõne nädala eest juhtusin nägema
filmi The Imitation Game, mis jutustab II maailmasõjast ja sellest, kuidas
matemaatik Alan Turing üritab luua masinat vaenlaste enigma koodi murdmiseks. Ilmselgelt
on masina ehitamiseks vaja lisaks temale veel teisigi helgeid päid ning tekib
küsimus, kust neid leida. Selleks otsustatakse avaldada töökuulutus ajalehes
Daily Telegraph, aga mitte tavaline kuulutus, vaid keeruline ristsõna, millel on ette antud ajapiirang 12 minutit.
Kõik, kes ettenähtud aja jooksul ristsõna suudavad ära lahendada on oodatud täiendavale
kohtumisele, kus tuleb jällegi teatud aja jooksul uus ja veelgi keerulisem
ülesanne lahendada. Peale erinevate testide edukat läbimist värvataksegi kaks
talenti, kellest hiljem on suur abi ka masina ehitamisel. Kuna antud juhul olid
kriitilise tähtsusega just kandidaatide teadmised, mis aitaksid koodi murda,
siis tõepoolest geniaalne võimalus inimeste testimiseks.
Väljakutse: kas sinus peitub koodimurdja? Proovi kõrvalolev ristsõna 12 minuti jooksul lahendada - suuremas formaadis ristsõna leiad siit kui antud lehel kerid lehekülje lõppu saad teada ka küsimuste vastused. Head lahendamist!
II maailmasõda on värbamise
mõistes sünniks ka värbamisettevõtetele.
Kui 1940-nendatel kutsuti mehi ära sõtta, siis tekitas see olukorra, et nii
mitmedki töökohad jäid tühjaks ning oli vajadus massilisteks värbamisteks. Just
selline olukord, kus kiiresti on vaja täita suurem hulk ametikohti, et
organisatsioonide tegevust käigus hoida tekitas vajaduse värbamisettevõtete
tekkeks – ettevõtted said ikka tegeleda oma põhitegevusega ja värbamise eest
hoolitsesid valdkonna professionaalid.
Ja kui sa siiani arvasid, et soovitajatasu programm on miskit, mis
tekkis nn palgaralli aegadel, kui inimesi oli keeruline leida, siis võin öelda,
et oled oma arvamusega mööda pannud ja seda rohkem kui 2000 aasta võrra. Nimelt
on esmane soovitajatasu programm pärit aastast 55 e.kr kui Julius Caesar pakkus
300 sestertiust (tegemist oli põhimõtteliselt sõduri ühe kuu palgaga) oma
sõduritele kui nad tõid Rooma armeesse uusi sõdureid. Kui soovitajatasu
programm oli edukas sellise kuulsa ja eduka väejuhi puhul, siis miks ei peaks
see tänastes organisatsioonides töötama?
Seega kokkuvõtteks, kui:
- otsid töötajaid ametikohale, mis nõuab konkreetseid oskusi, siis
lisa töökuulutusse mõni keeruline mõistatus/väljakutse sobilike kandidaatide
testimiseks nagu seda tehti filmis The Imitation Game.
- vajad kiiresti ja palju uusi töötajaid siis kaalu värbamisettevõtte
kasutamist nagu organisatsioonid tegid II maailmasõja ajal.
- tahad olla edukas nagu Julius Caesar siis tööta välja oma
organisatsioonipõhine töötajate soovitustasu programm ning pane hoopis oma
töötajad enda heaks värbama.
Kui oled kuulnud või lugenud mõne
põneva värbamisloo kohta, siis anna sellest mulle julgelt e-kirja teel teada (aadress: helo_tamme@yahoo.com) või kirjuta see
kommentaaridesse, et ka teistel oleks põnev lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar