Kui sind ei ole sotsiaalmeedias, siis sind ei ole olemas!
Seda nii tööandja kui ka tööotsijana. Sotsiaalmeediast on saanud täna
võrdväärne vastane paljudele teistele traditsioonilistele värbamiskanalitele
nagu näiteks ajalehed, värbamisportaalid, televisioon jne.
Sotsiaalmeedia eelis teiste värbamiskanalite ees on
kindlasti see, et aitab „püüda“ nii passiivseid kui ka aktiivseid kandidaate,
kes kõik parasjagu sotsiaameedias on. Värbamissõnumite edastamiseks on siin aga
mitmeid võimalusi, mida teised kanalid ei toeta, alates töökuulutuse avaldamisest,
selle jagamisest läbi töötajate ja oma lehe jälgijate ning lõpetades tasulise
promotsiooni lisamisega, mis aitab jõuda väga suure hulga inimesteni. Lisaks on
sotsiaalmeedia kanaliks, mis aitab edukalt edastada ka tööandja brändi sõnumeid
ettevõttest väljapoole, kuvades erinevaid lugusid ettevõtte töötajate
tegemistest, töökeskkonnast, saavutustest jpm.
Ja siinkohal tulebki mängi üks põnev vidin nagu #-märk ehk häštäg (muuseas
sai see Eestis valitud aasta kolesõnaks), mis annab võimaluse teatud sõnumite
ja sõnade märgistamisel info kokkukoondamiseks sotsiaalmeedia platvormidel. Kõige enam on see
levinud ehk Twitteris, aga saab edukalt kasutada ka Facebookis, LinkedInis,
Instagramis.
Hiljuti, või olgem siis täpsed, paari kuu eest hakkasin
märkama oma Omnivas töötavate tuttavate postitustel ühesugust käekirja –
tööalaseid pilte ja tegevusi postitades tuli kõigil nagu ühest suust juurde #workatomniva. Hing ei andnud rahu, otsingud
algasid ja kiiresti viisid need mind Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepani,
kes oli lahkelt valmis kampaania taustainfot jagama:
„Alustasime #workatomniva kasutamisega tänavu
veebruari lõpus, sidudes selle kõigepealt Hea Teeninduse Kuuga. Kutsusime
inimesi üles minema märtsis töövarjuks (meil on selline tore traditsioon, nagu
paljudes teisteski ettevõtetes) – aga tänavu lisasime uue asjana üleskutse
jagad oma töövarjumuljeid sotsiaalmeedias ning lisades juurde #workatomniva. Kommunikatsioon
algas tavapärastest kanalitest: uudis siseveebis ja info levitamine juhtide
kaudu. Lisaks on meil sisekommunikatsioonikanalina kasutusel meiliga saadetav
Nädalakiri (läheb kõikidele töötjatele Eestis, Lätis ja Leedus) – ka see on
meil üks viimase aasta uuendustest ja on väga hästi töötanud. Kuna ma
kommunikatsioonis usun kõigist moodsast tehnoloogiast hoolimata sellesse, et
soe õhk on parim infokandja ning inimestega tuleb kirjade saatmise kõrval ka
isiklikult rääkida, hakkasin ka evangelistiks ja käisin riburada tiimides
inimestele sotsiaalmeedia kasutamise kohta innustavaid kõnesid pidamas.
Juhtide seas on
#workatomniva väga kasutatav, kuni CEO-ni välja. Ja on mitmed aktivistid ka
mujal üle Eesti, ka Lätis ja Leedus. Aga kindlasti tahan oma evangelistitööd
jätkata ja seda hulka suurendada :).
Kuidas töötajad vastu
on võtnud? Minu isiklik tähetund ja õnnehetk saabus, kui sportlikud kolleegid
(Omniva on aastaid saanud ka Eesti sportlikuima ettevõtte tiitlit) võtsid
sporditegemiste juures spontaanselt kasutusele #sportatomniva J
Ja kuna ma ise otsin praegu oma tiimi uut sisekommunikatsiooni juhti, siis
vähemalt kaks kandidaati, kellega olen vestelnud, on seda hashtagi positiivselt
ära maininud. Kommunikatsiooniinimesed on muidugi ka eriti tähelepanelik
sihtgrupp, aga no midagi see siiski näitab, et märgatakse J“.
10 mõtet häštägi
värbamiskampaania loomisel:
1) kui värbad sotsiaalmeedias, siis lisa oma töökuulutusele
või tööandja brändi kommunikatsiooni postitustele alati ka vastav häštäg: nii
jõuad ka nende potentsiaalsete kandidaatideni, kes sinu ettevõtte
sotsiaalmeedia lehe fännid hetkel veel ei ole;
2) häštägh aitab sõnumit edastada kiiremini ja soodsamalt
(sest see ei maksa midagi) kui muid meediaid kasutades;
3) ühtselt kokkulepitud ja hästi kommunikeeritud häštäg aitab
ettevõtte töötajad muuta tööandja (brändi) saadikuks - ja olgem ausad, inimesed
usaldavad sõbralt saadavat infot ikka rohkem;
4) häštägi kampaania kasutamine näitab kandidaatidele, et
ettevõte on kaasaegne ja jälgib trende (hästäg ise on suhteliselt noor mõiste,
lisati see Oxfordi sõnaraamatusse alles 2014.aastal, kuigi kasutusel oli see
muidugi juba aastaid varem);
5) kampaania loomine annab hea võimaluse erinevaid tegevusi
kommunikeerida (nt töökuulutusi, töötajate osalemist erinevate üritustel, sponsorlust
jne);
6) häshtäg tuleb panna vahetult sõna/sõnumi ette, kui sõnum
koosneb mitmest sõnast, siis tuleb kõik sõnad kokku kirjutada – vastasel juhul
on see lihtsalt mingi märk sinu sõnumis ja ei täida eesmärki;
7) kampaani loomisel tuleks kokku leppida sõnum, mida kasutama
hakatakse (nt #workatomniva);
8) ära kasuta liiga palju häshtäge – see risustab pilti ja
sõnumit (mõte lihtsalt kaob ära), paar-kolm häštägi postituse kohta on täitsa piisav;
9) väldi keerulisi ja raskelt loetavalt häshtäge.
Eestisisese kampaania puhul on mõistlik eestikeelne sõnum kokku leppida,
rahvusvahelise puhul soovitan aga vältida täpitähti ja kasutada ingliskeelset
sõnumit.
10) sõnum võib olla slogan aga ka lihtsalt ettevõtte nimi,
värvatav ametikoht, kampaania pealkiri vmt (nt #internswanted
MasterCardi värbamiskampaania aastast 2013).
Head häštägitamist!
