Viimase aja üks personalijuhtimise
valdkonna kõneldumaid teemasid on generatsioonid tööjõuturul, täpsemalt Y- ja
Z-generatsioonid, ning see, kuidas küll nende generatsioonide esindajad endale
ligi meelitada ja tööle saada. Teema on nii populaarne juba, et noored
kirjutavad sel teemal hoogsalt aga lõputöid, personalijuhid aga otsivad konverentse
ja koolitusi, kust mingeidki mõtteid ja juhtnööre saada. Võin lohutada, asi ei
ole see noorte värbamine nii hull miskit kui esialgu tundub või siiski?
Igatahes jäi hiljuti silma üks
Rootsi Kaitsejõudude (Swedish Armed
ForcesI) sotsiaalmeedia värbamiskampaania: Who cares? (ehk „Kes hoolib?“).
Rootsi Kaitsejõud seisid mõne aja
eest silmitsi väljakutsega, kuidas täita
1430 ametikohta, mille sihtrühmaks olid alla 30-aastased, kelle puhul oodati
oma mugavustest loobumist teiste aitamise nimel. Väljakutse, mida enamused
Eestis värbavatest professionaalidest ei ole uneski näinud ja loodavad, et ei
saa nägemagi.
Kaitsejõududele tuli appi DDB
Worldwide Inc., kes aitas korraldada kampaania Who cares. Kampaania jaoks loodi olukord, kus inimene suleti Stockholmi
kesklinnas musta kasti. Kasti minnes pidi inimene arvestama sellega, et ta peab
seal istuma seni kuni keegi ta vabastab. Iga tunni aja tagant uks avanes, kui
ukse taga oli vabatahtlik, siis sai kastis olnud inimene sealt välja tulla, kui
ukse taga kedagi ei olnud, siis tuli järgmiseks tunniks veel kasti jääda. Mida
arvad, kuidas see 89 tundi kestnud kampaania neil läks? Tuli välja, et see
kujunes hitiks – kampaania ajal toimusid otseülekanded mustas kastist toimuvast
sotsiaalmeedias, mida inimesed said oma kodudest jälgida. Lisaks kasutati välireklaamtahvlitel
(sh otseülekanded kastist, veebibänneritel (sh YouTube) jmt.
Ilmselgelt võtsid
kampaaniakorraldajad endale sellise kampaaniaga riski, kuna ei olnud ju teada,
kuidas inimesed sellele reageerivad, kas tulevad ideega kaasa või mitte. Nagu
selgus, tasus risk end ära ja kampaania läks korda väga paljudele inimestele.
Kokku ohverdas oma mugavuse 89 kampaaniatunni jooksul 74 inimest, kes tulid
kohale erinevastest Rootsi piirkondadest, et kastis olnud inimene vabastada ja
end asemele ohverdada. Kampaania oli nii populaarne, et selle leht sai nelja
päeva jooksul üle 100 000 vaatamise. Lisaks sihtrühma hulgas tähelepanu
saamisele suudeti selle kampaaniaga aga tõestada, et on siiski inimesi, kes on
valmis oma mugavuse teiste nimel ohverdama.
Ja tulemused on teada: kui
esialgu oodati 1430 ametikohale 4300 sooviavaldust, siis reaalsus oli tunduvalt
roosilisem – saadi 9930 sooviavaldust!
Pilt on väärt rohkem kui 1000
sõna, vaata seda ülevaatliku videot kampaaniast YouTube’st siin.
Hea lugeja, kas mõte hakkas
liikuma? Huviga ootaks mõnda taolist suurejoonelist kampaaniat peagi ka
Eestisse – anna julgelt märku, kui plaani oled pidamas, kaks pead on ikka kaks
pead ja mitmekesi suudame ehk rohkem „kastist väljapoole mõelda“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar