esmaspäev, 22. veebruar 2021

Kuku või pikali, just nii on kandidaadid käitumas uue ajastu virtuaalsetel tööintervjuudel

Uus ajastu on toonud kaasa uusi harjumusi. Tegevused, mis kunagi tundusid päris paraja pähklina on täna muutunud uueks normiks. Võtame näiteks virtuaalsed tööintervjuud – kui varasemalt olid Skype või muid videolahendusi kasutamas nö uuendusmeelsed tööandjad, siis täna on sellest saanud norm. Ja seda nii tööandjate kui ka paljude tööotsijate jaoks. Kusjuures nii mõnegi jaoks on taolised virtuaalkõned nii tavapäraseks saanud, et nad unustavad siinkohal ära, et tegemist on tööintervjuuga, kus peaks ehk natuke formaalsemalt käituma kui sõbra või tuttavaga lobisedes.

foto: pixabay.com

Veebruari keskpaigas viisime Eesti Personalijuhtide LinkedIni grupis läbi kiirküsitlust, kus uurisimegi personalitöötajatelt arvamust kandidaatide käitumise kohta uue ajastu tööintervjuudel. Kuigi 60 vastanust 25% nõustus, et käes on uus ajastu ja selline käitumine ongi uus norm jäi 65% seisukohale, et tegemist on siiski formaalse protsessiga ja ootaks kandidaatidelt ka sellele vastamist.

Lisaks jagasid personalitöötajad erinevad põnevaid kogemuslugusid, mida nad viimasel ajal virtuaalseid tööintervjuusid läbi viies oma nahal kogenud on:

- tööintervjuu ajal kandidaat jalutab mürarohkel linnatänaval, mis raskendab tema kuulmist aga ka kontsentreerumisvõimet;

- lisaks sellele, et kandidaat vestluse ajal jalutab on ta otsustanud endaga kaasa võtta ka oma lapsed (mis ilmselgelt raskendab keskendumisvõimet veelgi);

- vestluse ajal jalutaval kandidaadil kaamera küll töötab, kuid ekraan on suunatud näost eemale, mis teeb intervjueerijale tema jälgimise keeruliseks;

- kandidaat suitsetab tööintervjuu ajal (mis näost näkku vestluse ajal oleks mõeldamatu);

- sagenenud on olukorrad, kus kandidaadid on vestluse ajal kas autoroolis või ühistranspordis;

- kandidaat, olles endale sobiva kohtumise aja ise valinud, on vestluse ajal restoranis ja sööb ning viib vestlust läbi sosistades, et kõrvallaudades olevaid inimesi mitte häirida.

Mida siis saab üks hooliv ja positiivset kandideerimiskogemust pakkuda sooviv tööandja siinkohal teha, et virtuaalsed tööintervjuud päris käest ära ei läheks ning saaks kandidaadi sobivust värvatavale ametikohale adekvaatselt ka hinnata? Soovitan siinkoha saata kandidaadile (koos intervjuu aja ja veebilingiga) ette nõuanded, mis võiks talle abiks olla. See info võiks olla taoline:

- intervjuu ajaks lülita sisse seadme kaamera ja veendu, et see on asetatud nii, et näed intervjueerijat ning tema näeb sind;

- soovitame intervjuud läbi viia siseruumides ja võimalusel kõrvalises paigas, et taustamüra ei raskendaks sinu kuulmist;

- kui viid intervjuud läbi kodus, siis hoiata koduseid, et sul on kohtumine;

- kui soovid (kodust) tausta intervjueerijaga mitte jagada, siis saad selle hägustada või kasutada selleks taustapilti;

- intervjuuks riietust valides pane selga midagi sellist, mille paneksid selga siis kui tuleksid meile kontorisse kohtumisele;

- kui sul varasemalt puudub virtuaalse intervjuu kogemus, siis soovitame tutvuda selle juhendmaterjaliga.

Kui nüüd vaatamata kandidaadile jagatud soovitustele ta ikka käitub nii nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ilmselgelt näitab see inimese hoiakuid ja suhtumist, mis iga organisatsiooniga ei pruugigi sobida ning jääb õigustatult värvatavale ametikohale valimata.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar