Sotsiaalmeedia võimalused ja ohud

Kas sa oled mõelnud sellisele nagu sotsiaalmeedia kasutamine tööajal ja sellele, kuidas ca 10 aasta eest paljud tööandjad näiteks keelasid tööajal Facebooki kasutamise ära. Lisaks keelamisele lausa keerati see kanal kinni. Siis leidsid nutikamad aga võimalusi üle VPNi või muid nippe kasutades Facebooki kasutada ja keelust hoolimata seal toimetada.

foto: pixabay.com

Täna, 10 aastat hiljem, on aga enamus tööandjaid teinud 180-kraadise pöörde ja soodustavad ise sotsiaalmeedia kasutamist, viies läbi sotsiaalmeedia koolitusi või julgustades erinevaid ettevõtte lugusid (sh töökuulutusi) sotsiaalmeediasse jagama. Rääkimata siis siinkohal häshtägidest või muudest trikkidest, mida kasutada saab, et rohkem silma jääda ja sõnumiga võimalikult paljudeni jõuda.

Millest siis muutus tingitud oli? Esiteks kindlasti sellest, et tööandjad said aru – inimesed on sotsiaalmeedias. Seega, kui mul on tublisid talente värvata vaja pean ka mina olema sotsiaalmedias, sh tööandjana. Lihtsalt olemisest aga ei piisa, vaja on fänne, sest muidu ei jõua sõnumid, mida edastada soovitakse aga soovitud sihtrühmani. Teiseks saadi aru sellest, et teised tööandjad juba on sotsiaalmeedias ja kasutavad seda edukalt värbamiseks. Kolmandaks jõuti arusaamisele, et meie enda töötajad on parimad värbajad. Sõprade-tuttavate infot usutakse sõnumi edastamisel rohkem kui organisatsiooni tippjuhi või PR esindaja sõnu. 
Seega sai selgeks, et just töötajad on parimad organisatsiooni lugude rääkijad. Siinkohal meenub mulle endale paari aasta tagune lugu Tallinna Majanduskoolis loengust, kus üks tudeng rääkis õhinal sellest kuidas tahaks töötada ettevõttes X kuna tal sõber seal töötab ja pidevalt erinevatest ettevõtte ägedatest tegemistest Facebooki postitusi teeb.

Sotsiaalmeedia kasutamise puhul tuleb arvestada aga ka erinevate kitsaskohtade ja ohtudega ning sellega, et inimeste teadlikkus ja kompetentsus on siinkohal erinevad. Seepärast on mõistlik oma inimesi koolitada teemal:

- mida postitada. Üks hea juht ütles meile kunagi, mida iganes sa sotsiaalmeediasse postitad (pilt, lugu, kommentaar) postita seda selliselt, et oled valmis seda järgmise päeva Postimehe esileheküljelt lugema. Seega tuleb ettevaatlik olla nii fotomaterjali kui ka kommentaaride jagamisel. Ka tugevate privaatsussätete puhul suudavad häkkerid neist läbi hammustada ja infoni jõuda, seega ei tasu naiivselt arvata, et suhtlete ainult sõprade ja tuttavatega. Mis tähendab, et oleks soovitav oma töötajaid koolitada ja teha soovitusi, mida töökeskkonnast postitada. Sisuks võib siinkohal olla mõni vahva tööalane tegemine, uued kasutatavad tehnoloogiad, koolitusetel osalemine, mõni vahva üllatus (näiteks keegi võttis koera või lapse tööle kaasa) jmt.

- kuidas postitada, sest paljud inimesed ei tea, milliseid lisavõimalusi on Facebookis küsimuste postitamiseks või kuidas teha näiteks LinkedInis postitusi. Nad on küll endale konto juba aastate eest teinud, kuid ainuke asi, mida nad LinkedInis teha oskavad on laikida ja jagada. Sain sellest hiljuti aru siis kui üks mu kolleeg tegi oma esimese postituse, aga kirjutas postituse asemel kogemata artikli. Kui seejärel aga loo ära kustutasime ja sama sisu postitusega tegime sai ta hiljem reaalselt neli korda rohkem laike kui artikli puhul. Ja me ju teame, et sotsiaalmeedias loevad laigid ja klikid :)

- kuidas kasutada häshtäge. Häshtägi puhul tuleb arvestada, et tegemist ei ole pelgalt lihtsalt märgiga. Seda kasutatakse just teatud info koondamiseks, seega tasub alati läbi mõelda, miks seda teha. Lisaks on oluline teada, kuidas häshtäge kasutada kuna lihtsalt märgi lisamine ei kanna veel eesmärki (häshtägist saad rohkem lugeda sellest postitusest). Mõistlik oleks oma organisatsioonile välja töötada oma häshtäg, mida siis inimesed tööalaste postituste korral kasutada saaksid, nagu näiteks Omniva inimesed kasutavad häshtägi #workatomniva.

- kas ja kuidas reageerida negatiivsetele kommentaaridele. Ilmselgelt on inimestel erinevate organisatsioonidega erinevaid kogemusi ja sellest tulenevalt võib juhtuda, et töötaja poolt tehtavale postitusele järgneb negatiivseid kommentaarse. Siinkohal on vajalik läbi mõelda oma strateegia ja seda inimestele ka vastavalt kommunikeerida. Sõltuvalt kommentaarist võib soovitada kontruktiivse vastuse lisamist, kommentaari eiramist, selle kustutamist või miks mitte ka inimese blokeerimist või raporteerimist juhul, kui kommentaarid lähevad eriti inetuks ja solvavaks.

Kas sa teadsid, et inimese sotsiaalmeedia konto on tema enda oma, seega kui ta ei soovi, siis ei pea ta enda tööandjaga sotsiaalmeedias siduma ega tööandja tegemisi jagama. Seega ei saa ükski tööandja töötajaid sisu jagama sundida või oma konto kasutamisest (sisu jagamine vmt) ülevaadet andma. Sama tingimus kehtib kõigi sotsiaalmeedia portaalide puhul, sh ka näiteks LinkedInis kui tööandja kompenseerib inimese Premium paketi tasusid.

Kui soovid sotsiaalmeedia ja värbamise kohta rohkem teada saada, siis võta minuga julgelt ühendust või hakka minu tegemisi jälgima LinkedInis (https://www.linkedin.com/in/helo-tamme), kus jagan iganädalaselt ka näpunäiteid LinkedInis toimetamiseks!

Kas teadsid, et juba 2019. aasta septembris ilmub mul koostöös Äripäeva Kirjastusega Eesti esimene ja kauaoodatud Praktiline värbamisturunduse käsiraamat, kus leiab kajastust ka sotsiaalmeedia värbamise teema https://pood.aripaev.ee/praktilise-varbamisturunduse-kasiraamat.