Värbamise võluvits: värba tööturu alternatiive! Vol. 2 välismaalased

Mitmekesisus on miskit, mis on täna üha populaarsemaks saamas ja seepärast olen otsustanud oma mitmekesisuse postituste triloogia pühendada kolmele mitte just kõige populaarsemale alternatiivsele 3 V grupile ehk vanemaealised, välismaalased ja vähenenud töövõimega inimesed.

foto: pixabay.com

Mitmekesisus ei ole lihtsalt nähtus iseenesest. Nagu eelmisel korral kirjutasin on see miskit, mis lisaks sellele, et aitab täna äridel luua paremaid tulemusi annab see ka suurema ja laiema valiku võimalikest kandidaatidest. Olgem ausad, värbamiste olukord on suureks väljakutseks kujunenud paljudes erinevates riikides, sh Eestis, kus Statistikaameti andmetel on töötuseks mõõdetud juba 5,3%.

Lisaks eeltoodule ollakse aga arvamusel, et mitmekesised meeskonnad on rohkem tööle pühendunud – näiteks Korn/Ferry Insituudi poolt läbi viidud uuringu kohaselt usub seda lausa 96% tippjuhtidest.

Võtan seekord ette teise „V“ ehk välismaalased, eelkõige just Eestis õppivad ja töötavad muudest riikidest pärit tublid inimesed, kes võiksid tööandjatele olla just see päästev õlekõrs, millele ehk varasemalt mõeldud ei ole.

Muudest riikidest ja kultuuridest tulevate inimeste puhul tuleb arvestada aga erinevate teemadega, millele esialgu ehk isegi ei tule:

- piiratud keelesoskus. Ilmselgelt ei valda näiteks enamus välistudengitest eesti keelt, mis tekitab olukorra, et kolleegid ja juhid kes siis omalt poolt inglise keelt ei oska, jäävad uue töötajaga suhtlemisel hätta. Keeleoskuse teemal on aga mitmeid erinevaid võimalus, alates keelekursusest lõpetades esmase hädavajaliku sõnavara koostamisega.

- kultuuride erinevus. Kui meil võib olla tavaks see, et kokkulepitud kohtumisele jõuame pigem paar minutit varem ja tööpäeva alguseks oleme kohal nii nagu lubatud, siis teatud riikide puhul on ajal hoopis teine tunnetus – ehk  hilinemine 15, 30 või 60 minutit võib tunduda täiesti tavapärasena. Ka siinkohal on erinevaid võimalusi nagu näiteks ettevõttepoolne infotunni pidamine või välise abi kasutamine. Näiteks on Siseministeeriumi pakkunud 1-päevas kohanemisprogrammi teemal „Töö ja ettevõtlust“.

Seega nagu näha on erinevatest takistustest võimalik loovalt ja kas oma jõudude või partnerite kaasabil edukalt üle saada.

Kuidas aga jõuda nende välismaalasteni? Annan siinkohal paar erinevat soovitust kanalite ja kuulutuste osas:

Avalda töökuulutus ingliskeelsena näiteks CVKeskuses (kusjuures kasutama peaksid siis kindlasti ka ingliskeelset pealkirja), TTÜ karjääri infostendil või tudengiveebis.

Lisaks vastavates koolides kuulutamisele on soovituslik suhelda erinevate institutsioonidega nagu näiteks Töötukassa või Eesti Pagulasabi keskus, kellega koostöös saab läbi viia vastavaid infotunde või edastada võimalikele huvilistele töökuulutusi.

Leia esimene sõnumikandja! Välistudengid või Eestis elavad välismaalased suhtlevad omavahel väga agaralt, kui esimene tubli huviline sinu juurde juba tee leiab ja talle sinu juures töötamine meeldib, siis ei olegi vaja väga kaua oodata – sõbrad ja tuttavad järgnevad teerajajale julgelt!

Kui tahad välismaalaste kohta rohkem informatsiooni saada, siis kuula seda Äripäeva Raadio podcasti siin, kus mina ja Külliki Bode Eesti Töötukassast mitmekesiste töötajaskondade teemal oma mõtteid ja kogemusi jagame!