Organisatsioon, kes täna piirab
end paari konkreetse sihtrühmaga ja alternatiive ei kaalu, käitub rumalalt ja
teeb endale karuteene. Kui sa täna oled tööandjana olukorras, kus tugevate
kandidaatide (ah, mis ma ajan, mitte lihtsalt tugevate kandidaatide, vaid
igasuguste kandidaatide) leidmine on keerulisem kui kunagi varem, siis küsi
endalt: kas oma olen kaalunud kõiki alternatiive?
![]() |
foto: pixabay.com |
Mitmekesisus on miskit, mis on
täna üha populaarsemaks saamas, kohe tähistatakse Eestis aga mitmekesisuse päeva ja seepärast olen otsustanud oma mitmekesisuse
postituste triloogia pühendada kolmele mitte just kõige populaarsemale
alternatiivsele 3VGrupile ehk vanemaealised,
välismaalased ja vähenenud töövõimega inimesed.
Alates 2014. aastast saavad
Eestis organisatsioonid liituda mitmekesisuse kokkuleppega, 2018. aastast
antakse välja mitmekesisuse märgist ja käesoleva aasta aprillis tähistatakse meil
juba neljandat korda mitmekesisuse päeva.
Kas sa aga teadsid, et näiteks mitmekesised meeskonnad loovad paremaid
äritulemusi? Seda väidet kinnitavad ISS Taani poolt läbi viidud kaks
uuringut. Esimesega uuriti ISS Taani meeskondi ja leiti, et mitmekesiste
meeskondade (sooliselt, vanuseliselt ja rahvuseliselt mitmekesised)
äritulemused on 3,7%
paremad võrreldes homogeensete meeskondadega. Veelgi suurem erinevus selgus aga
mitmekesiste juhtkondade uurimisel. Nimelt uurisid ISS
ja proacteur (PwC poolt kogutud andmete põhjal) sooliselt mitmekesiste
juhtkondadega organisatsioone ja leidsid, et mitmekesiste juhtkondade ärikasum
on 12,6 protsendipunkti kõrgem.
Seega, mitmekesisus ei ole
lihtsalt nähtus iseenesest. See on miskit, mis täna aitab äridel luua paremaid
tulemus, aga lisaks sellele annab see suurema valiku inimestest.
Olen tänaseks ISS Eestis,
rahvusvaheline kinnisvarateenuseid osutav ettevõte, kus ülemaailmselt töötab
pea pool miljonit inimest, töötanud juba 10 aastat. Meie töötajaskond on
mitmekesine nii Eestis kui ka mujal maailmas. Samas see, et me Eestis nii
mitmekesine organisatsioon oleme, on meie enda soov aga ka vajadus. Iga
tööandja vajab töötajad ja vajab just tublisid töötajaid. Seepärast oleme
leidnud, et näiteks vanemaealine töötajaskond on üks võimalus osutada
klientidele stabiilse tasemega lubatud teenust.
Kes siis on need vanemaealised? Erinevad
käsitlused loevad vanemaealisteks inimesi vanused 50 või 55 ja vanemad. Need on
inimesed, kes kuuluvad oma sünniaasta järgi buumipõlvkond ehk hetkel on vanuses
ca 50-70 aastat. Nende elu on suuresti mõjutanud televisioon, mis oli ehk üks
suurimaid tehnoloogilisi saavutusi ja mõjusamaid kommunikatsioonivahendeid
nende noorpõlves. Tegemist siis vanima generatsiooniga, kel on kokkupuude juba
ka arvutite ja internetiga. Suur osa selle põlvkonna esindajatest suunati peale
õpinguid tööle, seega ei ole nad oma karjääri algusaastail pidanud
tööotsingutega väga vaeva nägema. Kuna sellel generatsioonil on täna väga
keeruline tööd leida, siis on nad oma töökohale väga lojaalsed. Võiks öelda, et
lojaalsemad kui ükski teine generatsioon. Kui aga töötajad on lojaalsed, siis
see tähendab seda, et tööjõuvoolavus nende hulgas on madalam ja järelikult
tootlikus kõrge.
Kuidas aga siis jõuda nendeni? Annan
sulle siinkohal kolm kanalit ja ühe sooja soovituse:
Esiteks, kasuta nende värbamisel julgelt ajalehekuulutusi. Kui 20-aastane ei
ole täna ehk paberlehte käeski hoidnud, siis vanemaealiste puhul on ajalehe
lugemine igapäevane traditsioon, mida ta teha armastab.
Teiseks, ära pelga värbamisportaalide kasutamist. Näiteks
ISS Eestis kasutame meie aktiivselt CVKeskust ja saame sealt ka vanemaealisi
kandidaate (muuseas, 2017.aastal läbi CVKeskuse meile tööle tulnutest oli kõige
vanema 71-aastane). Kusjuures, kui uurisin siin mõne nädala eest CVKeskusest
nende vanemaealiste kasutajate statistikat, siis sain Martinilt infot, et
näiteks 65+ vanuses tööotsijaid on neil pisut üle kümne tuhande. Lisaks tuli
aga 2018.aastal Eesti turule selline värbamisportaal nagu CV45pluss.
Hetkeseisuga on seal küll kasinalt nii tööotsijaid kui ka tööandjaid, aga usun,
et peagi jõuab tööandjate teadvusesse tõsiasi, et inimesi ei ole jalaga segada
ja vanemaealised võiksid olla üks ’võluvitsadest’, mis aitaks vakantside
olukorda leevendada.
Kolmandaks, töötab vanemaealiste
puhul hästi just soovituskommunikatsioon.
Kui sõbrale ettevõttes töötamine meeldib, siis julgeb ta oma tööandjat ka soovitada.
Meie kogemus ISS Eestis näitab näiteks seda, et sõbra soovitus ongi kõige
tulemuslikum kanal just vanemaealiste hulgas.
Jah, variante ja kanaleid on
erinevaid, enne kui aga atraktiivse töökuulutuse koostad mõtle igaks juhuks
sellele, et üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna. Kui kasutad töökuulutuses pilti, kus noored puhkenurgas ping-pongi laua
ääres nalja viskavad, siis peletad sa sellise kuulutusega ka kõige tragima
vanemaealise eemale. Seega vali pildimaterjali hoolikalt, sest see on
kindlasti üks oluline näitaja, mis aitab vanemaealisi kõnetada!
Kui tahad vanemaealiste inimeste värbamise kohta rohkem informatsiooni
saada, siis kuula seda Äripäeva Raadio podcasti siin, kus mina ja Külliki Bode Eesti Töötukassast mitmekesiste
töötajaskondade teemal oma mõtteid ja kogemusi jagame!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar