Tööandja bränding on aktuaalne ka pandeemia ajal

Kiire küsitlus 2020. aasta novembris 60 Eesti personalitöötaja hulgas hindamaks pandeemia mõjusid tööandja brändingu tegevustele näitas, et 49% uuringule vastajatest on plaanimas tööandja brändinguga jätkata nii nagu varasemalt (vt allpool olevat diagrammi uuringu tulemuste osas).

24.novembril toimunud Helo Tamme Virtuaalkohvikus jagas Instar EBC asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas omalt poolt infot tööandja brändingu osas kahes olulises vaates:

(1) tänane keskkond ja brändingu olulisus (ehk MIKS?) – miks see on ikka oluline?

(2) trendid ja terviklik vaade, sh töötaja teekond (ehk KUIDAS?) – millised teemad meid ees ootavad?

 „Tööandja bränding on üks võtmetegur, et organisatsioon saaks olla jätkusuutlik ja edukas ka nii 5 kui 10 aasta pärast. Kui ei ole õiget arvu, õigeid töötajaid, õigel ajal ja õiges kohas, siis organisatsioon ei saa tööd teha. See väljendub nii saamata jäänud tulus aga ka olemasoleva status quo hoidmises.“ Kersti Vannas, Instar EBC asutaja ja tegevjuht

Tööandja bränd ja bränding

Mis vahe on brändil ja brändingul? Igal organisatsioonil oma bränd (nt Apple). Bränding on aga süsteemne tegevus. Enne, et saaks brändinguga tegelema hakata on vaja oma tööandja brändi ehk kes tööandjana ollakse, milline on väärtuspakkumine, milliseid sihtrühmi kõnetada soovitakse jne.

Keskkond ja tööandja bränding ning selle olulisus

Tööandja bränding ei ole olnud teema, kust pandeemia olukorras organisatsioonid kokku hoiaks, põhjuseks siinkohal eelkõige (Eesti) demograafia, suurenenud konkurents talentide ligimeelitamisel ja hoidmisel, võrgustumine ja kommunikatsioon ning globaalne äri muutumine, sh vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemad.

Tööandja bränd algab oma töötajatest. Hääl on igal töötajal. Ca 10 aastat tagasi olime olukorras, et paljud tööandjad keerasid oma töötajatele töökohal Facebooki kinni ja lõid erinevad sotsiaalmeedia reeglid ning poliitikad üritades töötajate häält summutada hirmus, et mine tea, mida töötaja seal avaldab. Täna aga tahame, et töötajad julgeks ja jagaks infot sotsiaalmeedias oma võrgustikuga kuna just nii levib sõnum palju kaugemale ja palju rohkem. Seepärast muutub üha enam oluliseks töötajate oma paati saamine ja nende roll sõnumi levitamisel, olgu selleks siis nii kokkulepitud häshtägide kasutamine, saadikuprogrammide loomine, vmt.

Tööandja brändingu trendid

Oluline on terviklik, organisatsiooniülene vaade. Kui varem oli tööandja bränding paljuski personaliosakonna all, kes alustas brändinguga seotud teemasid ja viis need ka lõpuni, siis tänaseks ollakse aru saadud, et võid küll brändi üksi luua kuid brändingut nii elama panna ei saa.

KPIde osas on muutunud see, et info ja andmete kättesaamine organisatsiooni sees on muutunud lihtsamaks tänu erinevatele kasutatavatele tarkvaradele.

Üha olulisemaks muutub aga positiivne töötajakogemuse loomine erinevates kokkupuutepunktides töötaja teekonnal. Tööandja brändingu puhul on oluline luua siiski esmalt siseselt positiivset kogemust, sest ainult siis tahab töötaja jagada seda ka väljapoole.

Soovitused Kerstilt

Üks oluline KPI mida mõõta on eNPS (employee net promoter score) ehk töötajate soovitusindeks, mille võiks lisada kas töötajate rahulolu-uuringusse või kasutada regulaarsel töötajaskonna pulsimöötmisel. Tegemist on 10-pallisel skaalal oleva hinnanguga, kus inimene saab hinnata kuivõrd soovitaks ta organisatsiooni tööandjana sõbrale. Soovitajateks loetakse ainult need, kes annavad hinded 9 ja 10. Passiivseteks loetakse need, kes annavad hinnanguks kas 7 või 8. Mittesoovitajad on aga kõik, kes annavad madalama hinde ehk hinded alla 6. eNPSi näitaja arvutamiseks lahutatakse soovitajate osakaalust mittesoovitajate osakaal.

Vaadata Virgin Media case study’t. Virgin Media märkas, et 18% neilt äraütleva vastuse saanud kandidaatidest olid nende kliendid. Nad uurisid, kuidas mõjutas äraütlev vastus nende kliendisuhtele ja avastasid, et 6% nendest inimestest lõpetas oma suhte peale negatiivse vastuse saamist ka Virgin Media kliendina. Mis mõjutas otseselt ilmselgelt ka ettevõtte finantstulemusi.

Väliselt vaadata üle, kas organisatsiooni üldse tuntakse ja teatakse ehk millisele kohale on tööandjana jõutud erinevates atraktiivsete tööandjate edetabelites. Siinkohal oleks mõistlik end mitte ainult üldvaates hinnata vaid võtta välja ka sektoripõhine ülevaade ehk millisele kohale ollakse platseerunud võrreldes konkurentidega. Instar EBC 2020. aasta atraktiivsete tööandjate maineuuringu tulemused on leitavad siin.

Vaadata üle oma väärtuspakkumised kui need on olemas; kui neid pole, siis hakata neid looma.

Mitmekesisus, võrdne kohtlemine ja keskkond pole enam lihtsalt popid moesõnad. Nendega tuleks tegeleda sisuliselt, sest need aitavad ligi meelitada rohkemaid talente.

Oluline on kasutada data’t mitte teha otsuseid kõhutunde pealt.

Virtuaalkohvikus Kersti Vannase poolt jagatud slaidid on leitavad siin.

 

Aitäh veelkord Kerstile põneva virtuaalkohviku eest!

Rohkem informatsiooni Helo Tamme Virtuaalkohvikute kohta on leitav lehel http://helotamme.com aga ka Eesti Personalijuhtide LinkedIni grupis https://www.linkedin.com/groups/8872870/.

15 nõuannet virtuaalintervjuude edukaks läbiviimiseks

Koroonalaine on tänaseks toonud palju muudatusi meie tööpraktikatesse ja sellest tulenevalt on üha enam organisatsioone minemas üle näost näkku intervjuudelt virtuaalintervjuudele. Kuigi sisuliselt taoliste intervjuude juures suuri muudatusi ei ole tuleb nende puhul arvesse võtta mitmete teiste teemadega, millele varem ehk mõelda ei tulnud.  Seepärast olengi kokku pannud nimekirja erinevatest mõtetest, mida iga tööintervjuusid läbi viiv inimene arvesse võtma peaks.

1. Kuna virtuaalintervjuu eeldab (head) internetiühendust, siis on enne kohtumist mõistlik üle kontrollida kas võrk toimib. Igaks juhuks oleks soovitustlik kõrvale võtta ka mobiiltelefon, millega vajadusel siis kiiresti hotspot luua või mida arvuti alternatiivina kasutada.

2. Väidetavalt moodustab kehakeel kommunikatsioonis 55%, seega on virtuaalintervjuude puhul oluline alati (sülearvuti, telefoni vmt vahendi) kaamera sisse lülitada.

NB! Kasutades mobiiltelefoni kaamerat, keera telefon alati laiupidi

3. Helikvaliteet on virtuaalintervjuu puhul määrava tähtsusega, seepärast on kindlasti soovituslik kasutada kvaliteetseid kõrvaklappe ja mikrofoni. Lisaks paremale kuuldavusele aitavad kõrvaklapid taustamüra vähendada.

NB! Jälgi, et mikrofon ei oleks suule liiga lähedal kuna nii hakkab hingamiskahinat palju sisse tulema, mis raskendab sinu kuulmist

4. Intervjuu ajal kas istu või seisa kõrglaua (pukklaua) juures. Soovituslik on vältida vestluse ajal ringi liikumist – pidev liikumine muudab jälgimise pideva hingeldamise ja muutuva pildi tõttu raskeks.

5. Sea paika ka sobiv valgustus. Kui istud seljaga akna poole või jääb valgusti selja taha, siis muudab see sinu nägemise ka raskeks. Seepärast jälgi, et viid vestlust läbi hästivalgustatud ruumis.

NB! Kui ruumi valgustust ei õnnestu reguleerida, siis säti laualamp nii, et valgustus langeks sinu näole.

6. Vaigista taustamüra ehk pane kinni taamal mängiv televiisor, radio vmt. Kui viid intervjuud aga läbi avatud kontoris, siis ürita leida intervjuu ajaks siiski muu ruum või vaiksem nurk.

NB! Kodukontoris töötades tuleks jälgida, et erinevad kodumasinad (sh nõudepesumasin, pesumasin vmt) asuks piisavas kauguses ja oluliste kohtumiste ajal ei töötaks.

7. Jälgi vestluse ajal oma kehakeele kasutust. Ära unusta, et virtuaalintervjuu ajal on üldiselt vestluspartnerile näha ainult nö portreeosa sinust, seega jälgi, kuhu sa vaatad (sh ära unusta end aknast välja vaatama), kuidas žestikuleerid jne.

8. Mõtle hoolega läbi, mis riietust kasutad, kuna siin kehtib sama olukord nagu kehakeele osas - peame arvestama, et kaamerast paistab ainult nö portreepilt. Sellele vaatamata ära unusta siiski pidzaamapükse jalga, kuna võib juhtuda, et mingil hetkel võib tekkida sul vajadus korraks siiski püsti tõusta ja liikuda ning see võib endaga piinliku hetke kaasa tuua.

9. Mõtle läbi ka intervjuu tasustapilt. Olenemata sellest, kus intervjuud läbi viid tasub enne kaamera tööle panemist vaadata, mis pilt jääb selja taha ehk mida vestlupartner näeb.

NB! Mitmed platvormid pakuvad oma virtuaalsete taustapiltide lisamist või tausta hägustamist.

10. Ka virtuaalsele intervjuule võta endaga kaasa joogivesi, märkmepaber, pliiats.

11. Kodukontoris tööintervjuusid läbi viies teavita ka teisi pereliikmeid, et oled teatud perioodil hõivatud ja palud sel ajal võimaluse korral end mitte tülitada.

12. Tehnoloogia osas võib ette tulla mitmeid erinevaid väljakutseid – mõned platvormid vajavad eelnevalt tarkvara allalaadimist või kasutajakonto loomist kui ka sina oled sellist kasutamas, siis teavita nendest nõuetest kandidaati kindlasti ka ette.

13. Paljud platvormid võimaldavad kohtumisi salvestada, seega kui ka sul selline soov, siis teavita kandidaati sellest ka ette ja küsi eelnevalt nõusolekut.

14. Igaks juhuks võiks olemas olla ka tagavaraplaan, kui kandidaadil tehnoloogia alt veab. Kui muu ei aita, siis saab koheselt pakkuda näiteks intervjuu edasilükkamist või virtuaalintervjuu asendamist kiirema telefonivestlusega.

15. Positiivse kandidaadikogemuse loomiseks oleks kandidaadile ka mõned juhtnöörid kalendrikutse või intervjuud kinnitava emailiga ette saata. Näiteks võiks see nõuanderubriik sisaldada infot, millist platvormi intervjuu ajal kasutate ja kuidas kandidaat saab kõnega ühineda. Lisaks võiks soovituste all veel välja tuua palve kaamera kindlasti sisse lülitada, võtta endaga kaasa vesi, märkmepaber ja pliiats jne.

Kui oled aga otsimas erinevaid värbamisturunduse põnevaid lahendusi, siis heida pilk julgelt peale minu 2019.aastal ilmunud Praktilise värbamisturunduse käsiraamatule või võta ühendust Level up'i tiimiga, kes nõu ja jõuga appi tuleb!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

Uue ajastu 7 värbamistrendi

COVID19-järgne aeg märgib uut ajastut ka värbamistes ja tagasi minevikku pöördumise asemel suundume me täiskiirusel hoopis tulevikku. Sellisesse tulevikku, mis eelnevalt tundus saabuvat mitmete aastate pärast, kuid mis pandeemiast tuleneva eriolukorra tõttu jõudis meile kohale paari kuu jooksul.

Mis on siis need 7 põhilist värbamistrendi, mis meid ees ootavad?

Käes on virtuaalse värbamise ajastu

Kuigi nii nüüd kui ka edaspidi toimub silmast silma intervjuusid kolib värbamis- ja valiku protsess siiski suures osas virtuaalsesse keskkonda. Mis võib tähendada, et juba esimene kohtumine toimub erinevaid videolahendusi kasutades. Seepärast on mõistlik taoline informatsioon edaspidi lisada ka oma töökuulutusse - just nagu Keskkonnaagentuur seda tegi, lisades (maikuus 2020) töökuulutustesse info, et inimesed peaksid olema valmis neile kandideerides osalema videointervjuudel. 

Värbajate kompetentsipagasisse lisandub uus komponent: tehnoloogiline võimeks ja IT toe pakkumine 

Mitte kõik ei ole veel valmis läbi viima virtuaalseid tööintervjuusid. Tehnoloogia areneb kiiresti ja seepärast on oluline veenduda, et ka meie värbajatel on olemas vajalikud kompetentsid, mis võimaldavad neil edukalt virtuaalseid intervjuusid läbi viia. Lisaks sellele lisandub värbajate kompetentside loetelusse valmisolek pakkuda kandidaatidele IT-tuge ehk juhendada ja toetada virtuaalsetel hindamistel osalejaid pakkumaks neile positiivset kandideerimiskogemust. Kusjuures, IT tuge ei tule pakkuda mitte ainult kandidaatidele aga ka värbavatele juhtidele ja kolleegidele, keda soovime kaasata meeskonnaintervjuudesse. 

Ohtutuskultuur trügib ka valikuprotsessi

Üheks võimaluseks turvalise värbamisprotsessi läbiviimisel on selle virtuaalseks viimine, teine aga kandidaatide turvalisuse tagamine kui nad saabuvad intervjuule meie ruumidesse. Mis tähendab näiteks käte desinfitseerija paigutamine intervjueerimisruumi sissepääsu juurde, ruumis vähemalt 2 m distantsi hoidmist aga ka soovi korral näomaski pakkumist.

Saabub Gamificationi teine laine

Talentide ligimeelitamisel ja turvalise ning positiivse kandideerimiskogemuse loomisel muutub üha tähtsamaks gamificationi kasutamine. Kusjuures mängustatakse nii ligimeelitamist, kandideerimist kui ka intervjuu protsessis osalemist. Gamificationi kasutamiseks on erinevaid võimalusi, neile saad pilgu peale heita minu Praktilises värbamisturunduse käsiraamatus aga ka Level up'i lehel. 

Positiivse kandidaadikogemuse loomise vajadus ei ole kuhugi kadunud

Kuigi tänast tööjõuturgu dikteerib jälle tööandja ei ole positiivse kandidaadikogemuse loomise vajadus kuskile kadunud. Jah, uuest olukorrast tulenevalt tuleb kandidaaditeekond uuest läbi käia ja ümber disainida, aga see on siiski pigem kosmeetiline harjutus. Võimalik, et mitmed tööandjad mõtlevad siinkohal, et miks peaks üldse pingutama kui järjekord kandidaatidest ukse taga? Vastus on väga lihtne – see kuidas käitume oma tänaste kandidaatidega omab otsest mõju meie tööandja brändile ja mõjutab organisatsiooni mainet nii täna kui ka tulevikus. 

Talentide reservi loomine saab uue hoo

Kuna konkurssidel on rohkem ja tugevamaid kandidaate, siis tähendab see mitmetel juhtudel seda, et kõigile me pakkumist teha ei saa. Seepärast jääb ukse taha hulgaliselt tublisi tegijaid, kellele meil võib tulevikus aga sobilikku rolli pakkuda olla. Proaktiivsed ja strateegilised värbajad võtavad selleks aega, et luua kõigile kandidaatidele positiivset kandideerimise kogemust ja jääda suhtlema ka hõbemedalistidega. 

Ka sisseelamisprogramm kolib otsapidi virtuaalsesse maailma

Kui tavapäraselt on uut inimest olnud ees ootamas uue töötaja klassiruumikoolitus ja koolitavad kolleegid (sh juht, töökeskkonnaspetsialist, personaliosakonna töötajad jne), siis tänases olukorras, kus üritatakse turvalisuse kaalutlustel otsekontakti inimestega vähendada peame otsa vaatama alternatiividele. Ehk räägime siinkohal juba virtuaalsest koolitusprogrammist (nt on Circkle K juba aastaid uuele põlvkonnale töövõtteid lühivideotega edasi andnud), e-õpetest, e-käsiraamatutest aga ka virtuaalse reaalsuse julgemast kasutamisest.

Kui sul aga küsimusi erinevate värbamisteemade osas või otsid soovitusi sobiliku värbamispartneri leidmisel, siis võta minuga julgelt ühendust meiliaadressil helo_tamme@yahoo.com või läbi Facebooki sõnumite!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

Uue ajastu virtuaalne kandidaatide hindamine

Käes on uus ajastu – COVID19 on muutnud suuresti seda, kuidas töötame - seal hulgas seda, kuidas viime läbi kandidaatide hindamist ja leiame endale sobivaid talente. Virtuaalsed töömeetodid on siin, et jääda ja seepärast tuleks olla valmis kandidaatide ligimeelitamiseks ja hindamiseks virtuaalseid lahendusi kasutades.

Uue ajastu väärtuspakkumine

Üks, mida koroonaviiruse kriis õpetanud on see, et mitte miski pole enam kindel ja turvaline keskkond võib kiiresti muutuda ebaturvaliseks. Ja seda mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.

Kriisiga kaasnenud muudatused on meie elus olnud juba piisavalt pikka aega andmaks mõistmaks seda, et nad on siin, et jääda. Ka valitsuse kriisiplaan näitab valmisolekut selleks, et kui täna veel tuleme koroonakriisist välja, siis võib peatselt oodata uusi laineid. Mida tulevik endaga kaasa toob näitab vaid aeg. Üks, mis aga kindel - mitte miski pole enam kindel.

Kui mitte miski pole enam kindel, siis kas see võiks tähendada muudatusi ka töökuulutuste väärtuspakkumistes? Selle info teadasaamiseks uurisin sadu hiljuti avaldatud Eesti töökuulutusi ja leidsin üllatusega, et ikka on veel levinud komponendid nagu meeldiv kollektiiv, ühisüritused, sportimisvõimalused  jne. Olgem ausad, meeldiv kollektiiv või toredad kolleegid on komponendina välja toodud igas teises töökuulutuses, seega ei aita see meid teistest kuidagi eristada. Mis aga ühisüritustesse ja sportimisvõimalustesse puutub, siis teada on, et lähiajal neid kas organiseerida ei õnnestu või pruugi õnnestuda seda ohtult teha. Kas on ikka mõtet neid täna väärtuspakkumisse lisada kui neid pakkuda ei õnnestu?

foto: pixabay.com

Mida peaks siis töökuulutuse väärtuspakkumine sisaldama ajal kui mitte miski ei ole enam kindel? Paneme selleks end korraks kandidaadi kingadesse ja mõtleme, mis võiks soovitud talenti lisaks atraktiivsele töötasule ja arenguvõimalustele täna kõnetada. 

Toon siinkohal välja kolm omapoolset soovitust, mille lisamist oma väärtuspakkumisse peaks kaaluma iga ohutuskulutuuri hindav tööandja: 

paindlikkus, 

kindlus(tamine), 

ning tervis ja turvalisus! 

Paindlikkust oligi nendest eelnimetatud kolmest komponendist kõige enam viimasel ajal avaldatud Eesti töökuulutustes ka märgata. Nii mitmedki tööandjad olid oma väärtuspakkumisse lisanud paindliku tööaja ja töökoha võimaldamise, sh töötamise võimaldamine kodukontoris jpm. Lausa kolm erinevat paindliku töökorralduse komponenti on sisse aga toodud selles Level up'i professionaalselt koostatud müügiprohvi töökuulutuses, kus pakutakse paindliku tööaja ja kodukontori kõrval ka võimalust osaleda veebipõhistel koolitustel.

Ka Keskkonnaagentuur on oma töökuulutustesse lisanud nii kaugtöö võimaluse kui ka selle, et plaanivad intervjuusid läbi viia video teel. Triin Soon, Keskkonnaagentuuri personalijuht lisab: "Meie puhul on tegelikult kaugtöö võimalus juba mõnda aega kasutusel olnud. Tõsi, mitte küll nii suures mahus ja kõik korraga nagu praegune koroona pandeemia on meid selleks sundinud. /.../ Saatsime hiljuti oma töötajatele tagasiside küsimustiku senisele kaugtöö perioodile ja kuigi sinna veel vastuseid laekub, on juba hea lugeda selliseid kommentaare nagu “See aeg on andnud pigem mulle endale rohkem kindlust kasutada kaugtöö võimalust.” Inimesed, kes kaugtööd enne pelgasid on nüüd veendunud, et peale eriolukorda tahavad muuta oma senist tööviisi, sest enesedistsipliin on olemas ja tehniliselt samuti kõik laabub. Virtuaalse tööintervjuu mõte oli meil ka varasemalt tekkinud kuid eriolukord andis jällegi hea võimaluse kohe seda kasutama hakata. Seni on kõik laabunud hästi. Tehniliselt on küll tekkinud mõned viperused kuid ei midagi ületamatut, mida parendada ei saa."

Koroonaviiruse kriis on endaga kaasa toonud kriisi ka riigi majanduses, mis omakorda on põhjustanud nii koondamisi kui ka töötasu alandamisi. Inimesed tahavad teada, et tegemist on kindla tööandjaga, kelle juurde tööle asudes ma tean, et see töökoht on olemas ka homme. Mitmed tööandjad on juba pikka aega lisanud töökuulutustesse punkte nagu pakume kindlat tööd rahvusvahelises organisatsioonis vmt. Selline väljahõige mõjub tihtipeale aga lihtsalt leierdatud sloganina. Seepärast tasuks kaaluda töötajate kindlustamist, sh nii töökoha kui ka töötajate tervise osas (näiteks nagu sellese Lidl'i ehitusosakonna assistendi töökuulutuses välja toodud) - erinevad Eestis asuvad kindlustusfirmad sellist võimalust pakkuvad, lihtsalt tuleks enda jaoks välja valida sobivaim pakkumine. Ehk tasuks mõelda erinevate spordikompensatsioonide või ühisürituste pakkumise asemel hoopis inimeste kindlustamisele, mida arvad?

Kolmas teema, mis aga eriti kritiiliselt välja paistab on töötajate tervis ja turvalisus. Koroonaviirusest tulenevalt on mitmedki tööandjad oma töötajaid varustanud keskmisest suurema koguse isikuikaitsevahenditega, tööalad on erinevate visiiridega piiratud, ruumid märgistatud erinevate distantsi hoidma suunavate märgistega jne. Samas mitte ühegi töökuulutuse juures ei ole märgata viiteid taolistele teemadele ja võimalustele. Ometi on teada, et koroona ringleb ikka veel mõnda aega. Seepärast tasuks oma tänasesse väärtuspakkumisse lisada ka näiteks kaasaegsete isikukaitsevahenditega varustamine või turvalise töökeskkonna pakkumine nagu Viru Vangla seda oma töökuulutustes pakkumas on. Viru Vangla personalispetsialist Gea Roost selgitab selle sõnastuse tagamaid: "Turvaline töökeskkond on meie töökuulutustes välja toodud eraldi selle mõttega, et paljudel inimestel on vangla tööst teine ettekujutus, mis põhineb filmides nähtul, nagu näiteks pidevad vanglamässud ja kaklused. Tegelikkuses on vangla aga turvaline koht töötamiseks. Eesti vanglates on kasutusel kaasaegseimad turvameetmed ja meeskond, kes saab pidevat väljaõpet teadmiste täiendamiseks nii kohapeal kui ka Sisekaitseakadeemias." 

Lisaks nendele kolmele põhisoovitusele tuleks kriistist ja koroonaviirusest tulenevalt tegelikult kogu oma väärtuspakkumine - kas see on ikka täna ja ka homme meie töötajatele asjakohane ning kas ja mida tuleks seal muutma!

Kui vajad siinkohal välist tuge, siis anna julgelt märku - aitan hea meelega või soovitan tublisid tegijaid, kes sind aidata oskavad!

Olen suur kohvi fänn, kui minu postitused sind kõnetavad, siis võid mulle tänutäheks virtuaalse kohvi osta ;) https://www.buymeacoffee.com/helotamme 

Värbamine koroonaviiruse kriisi ajal

Kuigi paljud organisatsioonid on täna oma värbamised külmutanud on siiski palju veel neid, kes värbamas on. Kuidas värvata ja mida arvestada COVID-19 kriisi ajal? Toon siinkohal välja mõningad mõtted, mida arvestada ja mis tööandjatele ehk abiks on.

foto: pixabay.com

sektoriteülene koostöö

Elutähtsaid teenuseid pakkuvate organisatsioonide värbamismahud on kasvanud tulenevalt ajutisest mahtude suurenemisest, mistõttu uuritakse erinevaid alternatiivseid võimalusi lisakäte leidmiseks pakkudes ajutist tööd nende sektorite töötajatele, kus tegevus on ohuolukorrast tulenevalt täielikult või osaliselt peatatud. Hea näide on siinkohal Uus-Meremaa majutusettevõteteliit, kes on oma kodulehele loonud alalehe, kus jagab erinevate koostööpartnerite ajutisi tööpakkumisi oma sektori töötajatele, kes on ajutiselt või ka alaliselt töö kaotanud.

kvantiteedi asemel kvaliteet

Samas on enamus tööandjaid täna olukorrast kus värbamismahud on vähenenud või on värbamine hoopistükis peatatud. Seetõttu on nii mitmedki organisatsioonid leidnud end olukorrast, kus saavad kvantiteedi asemel kvaliteeti nii oodata kui pakkuda. Kui varasemalt tuli värbajal töötada korraga mitmete erinevate värbamisprojektidega ja leida uus töötaja nii ruttu kui võimalik (olgem ausad, tihti oli inimest vaja juba eile), siis pakub tänane situatsioon võimalust värvata aeglaselt, värvata kvaliteetselt ja värvata just positiivset kandidaadikogemust luues.

positiivne kandidaadikogemus

Positiivne kandidaadikogemus oli määrav enne koroonaviiruse aega ja on määravaks ka täna. Samas see, mis oli määrav kandidaadile eile ei pruugi olla määravaks täna. Maailm on muutunud ja kuigi me loodame, et naaseme peatselt normaalsusesse peame arvestama, et tegemist on uue normaalsusega, mis eristub sellest normaalsusest, mida varem tundsime. Seega tuleb meil disainida uus kandidaadikogemuse loomise protsess. Seda tehes tuleb läbi mõelda kõik konkursi etapid, alates ligimeelitamisest lõpetades talentide reservi hoidmise ja sisseelamisprotsessi disainimisega. Ilmselgelt on suur osa protsessist muutumas virtuaalseks, seega peame mõtlema, kuidas protsessi läbivalt toetada ja hoida nii kandidaate kui ka värbavaid juhte kes hetkel arvutiga veel nii suured sina-sõbrad pole.

turvaline värbamine

COVID-19 kiire puhang Eestis ja mujal maailmas on teinud inimesed äärmiselt ettevaatlikuks. Paljud organisatsioonid on oma inimesed saatnud kodukontoritesse ja viivad töövestlusi läbi erinevaid videolahendusi (Skype, Teams, Zoom jne) kasutades. Kõik aga virtuaalseid vestlusi pidada ei saa, seega tuleb mõelda, kuidas tagame värbajate ja kandidaatide turvalisuse kui nad vestluse tulevad - on selleks siis näiteks käte desinfitseerija kohe eesuksel kust kandidaat saab endaga kaasa haarata ka näomaski, mida vestluse ajal kanda, vähemalt 2 meetrine distants ruumist, kus inimesega töövestlust peetakse või desinfitseerimislapid intervjuuruumis, millega peale intervjuu lõppemist toolid ja lauad ning ukselingid üle puhastada. Lisaks taolistele esmastele turvalisust tagavatele näitajatele huvitab kandidaate kindlasti ka töö turvalisus - kui ma selle ettevõtte kasuks otsustan, kas see töökoht on olemas ka minu esimesel tööpäeval ja ka peale 6 kuud?

väärtuspakkumise muutus

Jah, ka edaspidi on oluline töötasu ja arenguvõimalused ja pakutavad soodustused ja kaasaegsed töötingmused ja töövahendid jpm. Küll aga seob neid edaspidi üks uus komponent - turvalisus. Iga tööandja peaks enda jaoks läbi mõtlema selle, kuidas saab ta potentsiaalsele kandidaadile kommunikeerida ja garanteerida turvalise töötamise seda siis nii töösuhte kestvuse kui ka ohutute töötingimuste võimaldamise osas. Mõningaid näiteid,

- töösuhte turvalisususe kinnitamiseks näiteks töötajate täiendav kindlustamine

- töökuulutusse isikukaitsevahendite teemalise punkti lisamine, näiteks pakume kõiki vajalikke isikukaitesvahendeid

- töötajatele täiendavate ohtust- ja hügieeni puudutavate e-õpete pakkumine

eelista eestimaist?

Keeruline on ennustada, mida tänane Eesti valitsus otsustab immigratsioonipoliitika osas teha või kui kiiresti taastub turism ja lennundus, kindel aga on see, et mujalt riikidest Eestisse värbamine saab siiski oma hoobi. Kui varasemalt olid mitmed tööandjad (eelkõige tehnoloogiavaldkonnas) praktiseerimas piirideülest värbamist, siis COVID-19 tingimustes on sellele küll korraks punkt pandud kuna riikide läbimine kui riikidesse sisenemine on piiratud. Mis tähendab, et vähemalt lähiajal tuleb kaaluda siiski ainult riigisiseseid kandidaate või võimaldada talentidel kuni piiride avamiseni töötada koduriigis.

Jaga oma värbamiskogemust, millega oled sina tänase koroonaviirusest tingitud kriisi ajal kokku puutunud!

Pildile on ilmunud uus tegelane - strateegiline värbaja

Uus reaalsus on see, et häid inimesi on raske leida nii täna kui ka tulevikus ja nüüd tuleb meil kõigil sellega toime tulla. Uus reaalsus on ka see, et talentide hoidmine on muutumas üha keerukamaks ja inimeste keskmine tööstaaz ühes organisatsioonis on üha lühemaks jäämas. See on värbamisalane väljakutse, mis puudutab meid kõiki – isegi maailma üheks kõige atraktiivsemaks peetav tööandja Google on hädas töötajate vooluvusega kui arvestada, et nende töötajate mediaantööstaaz on 1,1 aastat!

Selleks, et edukalt värvata vajavad organisatsioonid nii sobivat värbamisstrateegiat, tugevat tööandja brändi kui ka läbimõeldud värbamisturunduse tegevusi. Aga ainuüksi nendest enam ei piisa, et sobilike talentideni jõuda. Üheks võtmetegelaseks on täna kõige selle kõrval kujunemas kogemustega strateegiline värbaja. Kusjuures rõhk on siin kindlasti pigem sõnal ’strateegiline’. Sul võib ju olla tugev tööandja maine, super värbamisturunduse tegevused ja eristuv värbamisstrateeegia, kui sul aga ei ole tugevat strateegilist värbajat, siis on sul nii täna kui edaspidi keeruline konkurentsis püsida.

Kes on siis see strateegiine värbaja? Hillar Matto, Omniva värbamisjuht kirjeldab strateegilist värbajat järgmiselt - „Strateegiline värbaja mõistab äri tegelikku olemust ja nüannse, osates seeläbi lahti mõtestada kandidaatidelt eeldava kompetentsi ja isikuomadused. Ta on juhtidele partneriks juba enne otsese värbamisvajaduse tekkimist, osaledes personaliplaneerimisel ja organisatsiooni kujundamisel. Lisaks on ta suuteline tajuma kandidaadi potentsiaali laiemalt kui ainult konkreetse värbamise kontekstis, disainides võimalusel töökohti vastavalt perspektiivikate kandidaatide ootustele!“

Mis võiksid siis olla need 6 näitajat, mis eristavad strateegilist värbajat teistest värbajatest?

Tal on oma talentide reserv kellega ta teadlikult kontakti hoiab (talentide reservi kohta saad täpsemalt lugeda sellest postitusest). Strateegiline värbaja teab kui oluline on positiivset kandidaadikogemust pakkuda kõigile konkursil osalevatele kandidaatidele kuna tänased loobujad või hõbemedali omanikud võivad olla meie homsed talendid. Lisaks teab ta seda, et oma talentide reservi tuleb pidevalt kätt pulsil hoida, olgu selleks siis email või sotsiaalmeedia vahendusel või miks mitte ka aeg ajalt üheskoos kohvil käies.

Ta ehitab teadlikult oma persoonibrändi ja osaleb aktiivselt erialaste võrgustike tegemistes. Kuna strateegiline värbaja on tänaseks aru saanud, et lisaks tööandja brändile aitab talente ligi meelitada ka tema (sh ka värbavate juhtide ja kolleegide) persooni bränd. Ka on ta aru saanud, et oluline on võrgustuda ja end pidevalt arendada, mis tähendab, et tegeleda tuleb nii oma LinkedIni profiiliga kui ka katsetada erinevaid muid sotsiaalmeedia portaale (miks mitte isegi Tinderit või Snapchati, mida tänaseks on nii mitmedki tööandjad edukalt värbamisel kasutanud). Võrgustumine ei tähenda muidugi ainult sotsiaalmeedias võrgustumist. Võrgustumine tähendab osalemist nii erialastel kogunemistel kui ka sellistel, kus võivad osaleda potentsiaalsed kandidaadid.

Ta on mõistnud, et äri ja juhtide toetamiseks peab ta tundma end numbrite maailmas koduselt. Edukad on siinkohal need, kes omavad tugevat analüütilist mõtlemist ja saavad aru, et otsuste tegemiseks (sh milliseid värbamiskanaleid kasutada, kuhu rohkem ja kuhu vähem investeerida) vajab ta erinevaid statistilisi näitajaid. Ta suudab juhte nõustada ja juhtide mõtlemist suunata, kiirendades vajadusel protsessi, et sobilikku kandidaati värbamisviivituse tõttu mitte kaotada või vastupidiselt aeglustades protsessi vältimaks võimalikku väärvärbamist, mis võib tuleneda kiirustatud otsuste tegemisest.

Ta on uuendusmeelne ja kasutab erinevaid värbamistehnoloogiaid. Sh tunneb erinevaid värbamistarkvarasid ja oskab tööandjale sobivaimat soovitada, on aktiivne sotsiaalmeedias ja tunneb erinevaid portaale, kasutab edukalt erinevaid disanilahendusi, sh videosid ning uurib omal käel juurde kuidas AI’d veelgi edukamalt värbamisprotsessis ära kasutada. Rohkem saad sa põnevate värbamislahenduste kohta lugeda sellest postitusest.

Ta toetab organisatsiooni mitmekesiste ja multikultuursete tiimide loomisel kuna ta teab, et taolised meeskonnad toimivad paremini ning aitavad organsiatsioonil paremaid tulemusi saavutada. Lisaks annab mitmekesise ja multikultuurse tiimi loomine organisatsioonile suuremat paindlikkust kõige sobilikemate talentide leidmisel ja valimisel.

Ta on tulevikku vaatav, võiks öelda, et ta on valdkonna visionäär, kes oskab näha ja hinnata trende. Veelgi enam, ta ei ole lihtsalt trendidele reageerija vaid on pigem nende looja ja valdkonna mõjutaja.

Renita Käsper, Talentide värbamise tiimi juht Babbelis lisab omalt poolt: „Minu jaoks on strateegiline värbaja keegi, kes saab aru äri vajadustest ja tunneb oma ettevõtet ning toodet/teenust läbi ja lõhki.  Värbamine ei tohiks olla ainult kiire koha täitmine, juhul kui töötaja lahkub või kellelegi tekib idee, et on uut töötajat vaja, vaid läbimõeldud plaan, mis toetab otseselt ettevõtte ärieesmärke. Strateegiline värbamisplaan peaks tekkima koostöös ettevõtte juhtkonnaga. Aluseks saab võtta eelmise aasta värbamisplaane, nende reaalset täitumist, voolavust (nii vabatahtlikku- kui mitte), värbamiseks kuluvat aega (minu jaoks siis hetkest kui otsing sisse tuleb kuni hetkeni, mil uus töötaja alustab) ja näiteks miks ka mitte värbamise kvaliteeti (voolavus katseajal pluss värbavate juhtide ja otseste juhtide tagasiside). Pluss loomulikult ettevõtte uue aasta kasvuplaane. Seda kõike on vaja selleks, et värbajal (värbamisosakonnal) oleks juba aasta alguseks hea ülevaade, milliseid resursse on vaja ja et ka vastavad ettevalmistustööd oleksid tehtud. Loomulikult tuleb arvesse võtta, milliseid kanaleid ning vahendeid on vaja kasutada soovitava positiivse värbamistulemuse saavutamiseks. Ehk strateegiline värbaja tunneb hästi ka turgu ja on toetav partner oma värbavale juhile. Ta selgitab, milline on turuolukord, oskab ja teab, kuidas turgu kaardistada, kirjeldab, millised võivad olla raskused või reaalsed takistused ametikoha täitmisel. Ta omab ülevaadet ka palgaootustest vastava ametikoha või turu lõikes. Strateegiline värbaja juhib ja omab värbamisprotsessi. Tema on see, kes määrab, milline peaks olema värbamisprotsess, kes tegeleb millega, kes on protsessis osalised, kui kaua miski peaks aega võtma ja kes on otsuse tegijad. Tema vastutab, et ootused oleksid juhitud. Loomulikult koostöös värbava juhiga. Samuti oskab ta prioritiseerida, ehk teab, millised positsioonid on ettevõtte äri ja eesmärkide seisukohast olulised ehk vajavad esmast tähelepanu, rohkem ressursse ja kiiret täitmist ning millistega on natuke rohkem aega. Strateegiline värbaja oskab ja teab kuidas oma värbamisandmeid kasutada. Tal peaks olema hea arusaamine sellest, milline tema enda värbamisprotsess välja näeb, kui palju on vaja sourcida, kui mitu intervjuud on tal nädalas, kui mitut kandidaati on vaja selleks, et positiivne värbamistulemus saada. Strateegiline värbaja on hästi kursis ka tööandja brändingu ja värbamisturunduse teemade ning töövahenditega. Ta teab millal kasutada “inboundi” ja millal “outboundi”, oskab soovitada ja põhjendada, millal ja miks midagi peaks kasutama ning kuidas me tulemusi mõõdame. Kokkuvõtteks, strateegiline värbaja omab pikaajalist vaadet värbamisele, on proaktiivne, mitte reaktiivne värbamisprotsessis ning tõeline talendi ning värbamise teadmiste hoidja ning ekspert ettevõttes.“

Talentide reserv kui alternatiiv tavapärasele värbamisele

Värbamisprotsessis on üheks kõige olulisemaks komponendiks ilmselgelt kandidaat. Seepärast on üha enam kasvavaks trendiks just positiivse kogemuse loomine kandidaaditeekonna erinevates etappides. Sh nende kandidaatidega, kellega antud konkursil millegipärast tööpakkumiseni ei jõuta – olgu selleks põhjuseks siis asjaolu, et keegi teine oli sobivam antud ametikohale, kandidaat ise leidis, et antud ametikoht pole päris see, mida ta otsib või mõni muu põhjus.

Samas eilne teise koha omanik võib meil järgmisel konkursil olla just see otsitav superstaar. Mis tähendab, et see, milliste sõnade ja tegudega peale konkurssi lahku läheme, võib olla määrava tähtsusega hilisemate konkursside õnnestumisel.

Strateegilised värbajad on juba ammu mõistnud, et lisaks aktiivselt konkurssidel osalevatele kandidaatidele, tuleb meil konkursi õnnestumiseks tuua konkursile nii sihtotsingu kui ka meie enda talentide reservi kandidaate.

Kadri Sooberg-Aettik, Fontese juhtivkonsultant jagab siinkohal nelja soovitust, mida tööandjad peaksid arvestama talentide reservi osas

Talentide reservi loomine ja sellega süsteemselt tegelemine peaks tänase pingelise tööturu tingimustes olema iga ettevõtte prioriteet ja fookus. Olukorras, kus talentidel on valida mitme tööpakkumise vahel, ei saa me aga rääkida talentide reservist kui varupingist. See pink on tühi ja seal ei istu ühtegi talenti ootamas, millal meil on talle tööd pakkuda. Jõujooned on muutunud ja vahetunud. Ettevõtted peavad järjest enam pingutama, et soovitud sihtgrupile silma paisa ja nende poolt valituks osutuda. See aga ei juhtu iseenesest, vaid eeldab, et ettevõtte tunneb oma sihtgruppi, tegeleb teadlikult oma tööandja brändiga, et olla nii tänaste kui tulevaste potentsiaalsete töötajate silmis atraktiivne. Soovitus 1 - tee algust tööandja brändinguga!

Ettevõte, kes soovib teadlikult ja süsteemselt talentide reserviga tegeleda peaks alustama tööandja brändigust ja saadikute kultuuri loomisest. Ettevõtte tööandja kuvand on vundament ja eeldus talentide reservi loomiseks. Kuna juhi persoon on talentide liikumapanemisel suure mõjuga, on oluline, et saadikukultuuri eestvedajateks oleksid just juhid. Kui juht on valmis nö saadiku kingadesse astuma, tagab tulemuslikkuse, kui see tegevus selgelt eesmärgistada. Saadikute seljataga võiks olla tiim, kes aitab välja töötada strateegia ja tegevusplaani, missuguste tegevuste kaudu saadikud eesmärgi suunas liiguvad. Tean ettevõtteid, kus saadikute kultuur just selliselt toimib, ja tulemuslikult. Alustada võiks lihtsatest asjades, LinkedIn profiili korrastamisest ja mõelda läbi, missugust sisu ja sõnumeid minu võrgustikku kuuluvad talendid ootavad, mis neid kõnetab, inspireerib, üllatab või vaimustab. On oluline, et saadiku  personaalne kuvand oleks kooskõlas ettevõtte “näo” ja brändi sõnumitega. Soovitus 2 – Loo saadikute kultuur ja kaasa tänased töötajad talentide reservi ehitamisesse.

Talentide reservi luues ei tohiks unustada tänaseid töötajaid. Tean juhtumit, kus ettevõte käivitas vakantsi täitmiseks värbamisprotsessi, mille jooksul selgus üllatuslikult, et sobiv kandidaat ametikohale leidus hoopiski organisatsiooni seest. Läks hästi, et sel korral avastati sisemine talent enne uue inimese värbamist. Sarnaseid olukordi on võimalik vältida tegeledes teadlikult tänaste töötajate arengutee planeerimisega. Soovitus 3 – ole teadlik tänaste talentide arengu- ja karjääripüüdlustest ning integreeri nad talentide reservi.

Talentide reservi loomist toetab, kui me värbamisel ei keskendu kitsalt vaid konkreetse vakantsi täitmisele, vaid analüüsime kandidaate ja nende potentsiaali võttes arvesse ka ettevõtte homseid vajadusi ja väljakutseid. Kandidaat, kes on täna meie poolt otsitavale ametikohale liiga vähese kogemusega, võib olla juba aasta pärast meie jaoks supertalent. Juhul kui me seda potentsiaali täna märkame, peame juba täna tegeme ka esimesed sammud, et tulevane supertalent meie juurde aasta pärast tagasi jõuaks. Talentide reserv ei ole nimekiri excelis, mille avame siis, kui vakants tekib. Talentide reserv on elav süsteem, mis nõuab järepidevat ja süsteemset tegutsemist potentsiaalsete talentide suunal, nende tegemistega kursis olemist ja kontakti hoidmist. Kohtudes talentidega värbamiste käigus, või väljaspool, ning jälgides nende tegemisi avastame nende kohta palju rohkem kui vaid tööalane elu. Näiteks saame teada nende huvide ja hobide kohta, missugust kirjandust või muusikat nad armastavad, vabatahtliku tegevuse kohta väljaspool tööd jpm. Talentide reservi kontekstis on kogu talenti puudutav info meile väga väärtuslik. Soovitus 4 - loo, hoia ja arenda teadlikult ja süstemaatliselt potentsiaalsete talentidega suhteid. See tagab tulemuslikkuse ja hoiab talentide reservi elus ja arengus.

foto: Pixabay.com

Toongi omalt poolt siinkohal välja kaheksa lihtsat soovitust, kuidas luua ja hoida suhteid potentsiaalsete talentide reserviga:

1. juba konkursi ajal võta potentsiaalsete kandidaatidega läbi LinkedIni ühendust. Sh siis nii nendega, keda oled sihtotsingu kaudu leidnud kui ka nendega, kes on ise kandideerinud.

NB! Looge oma töötaja soovitusprogramm (sellekohast postitust saad lugeda siin) ja võta kolleegide poolt soovitatud kandidaatidega samuti läbi LinkedIni ühendust.

2. konkursi lõppedes kontakteeru jällegi telefoni, e-kirja või Messengeri teel ja tee ettepanek jääda suhtlema (uuri ka, kas inimene on tulevikus sobiliku ametikoha tekkimisel huvitatud selle kohta infot saama).

NB! Sama soovitus kehtib ka ettevõttest lahkuvate inimeste puhul, keda oleksite tulevikus valmis tagasi värbama (bumerang värbamise kohta saad rohkem lugeda siin)

3. hoia regulaarselt inimesega ühendust, nt õnnitle sünnipäeva või saavutuste puhul, reageeri postitustele LinkedInis jne.

4. peale 6 või 12 kuud kutsu kohvile – selle 30 minutit leiad ehk ikka oma kiirest ajast, et natuke tegemistest vestelda.

5. ole sotsiaalmeedias aktiivne, lisaks tavapärastele postitustele jaga kindlasti ka tööandja tegemiste infot ja ettevõtte tööpakkumisi – kuna sinu suhtevõrgustikus on juba selleks ajaks mitmeid talentide reservi kuuluvaid inimesi, siis on hea kui nad oma ajajoonel sinu ning ettevõtte nime läbi lipsamas näevad.

NB! Sellest, kuidas LinkedInis endale ideaalset kasutajaprofiili luua saad lugeda siin.

6. edasta tööpakkumisi, mis inimesele huvi võiks olla – samas ära spämmi, seega sellised sõnumeid võiksid saata kord kvartalis või harvemini.

NB! Kas teadsid, et kandidaadid tutvuvad kaks korda suurema tõenäosusega nendelt värbajatelt saadud e-kirjadega, kellega neil on varasemalt kokkupuudet olnud (allikas: OfficeVibe)

7. osale valdkonnapõhistele MeetUpidel või muudel taolistel võrgustiku üritustel, mis võimaldavad sul inimestega taas-kohtuda. Korralda ka ise erinevaid üritusi, näiteks Tech-lunch’e nagu BigBank seda mõne aasta eest tegi (rohkem infot siin) ja kutsu ka nendele oma talentide reservi liikmeid.

8. kord kuus või üle kuu sagedusega vaata aga oma talentide reservi nimekirja  üle – vaata, et keegi pole kahe silma vahele jäänud ja kõik on ikka tähelepanu saanud.

Talentide reserv on kasutuses mitmetes ettevõtetes, kuidas see aga praktiliselt välja näeb – kolm ettevõtet jagavad siinkohal oma kogemust:

Technical Recruiter Irina Filippova CyberCube’st kasutab igapäevaseks kandidaatide haldamiseks Leverit aga ka Dropboxi, kuhu on tekitanud väiksed kaustad potentsiaalsetega kandidaatidega. Irina ise kommenteerib, „kui kandidaat mulle ütleb, et hetkel pole huvitatud,  siis uurin, millal võin uuesti ühendust võtta ja siis kindlasti märgin selle endale kalendrisse, et pean kontakteeruma, mis eeldab no matter what - kirjutan! :) üldjuhul inimesed on heas mõttes ülatunud, et ma neid mäletan. Lisaks on mul kaust nimega ’not now’, mida sirvin iga poole aasta tagant, aga see eeldab, et mu kandiaadid on Leveris ja mul on kirjutatud kõik tagasisidet ehk põhjused, miks nemad ei osutunud valituks“.

Grant Thorton kasutab positiivse kandidaadikogemuse loomiseks ja kandidaatide haldamiseks, sh need kandidaadid, kellega värbamisprotessis tööpakkumiseni ei jõutud, värbamistarkvara Recrur. Ettevõtte personalijuht Marge Litvinova lisab, „põhjuseid, miks tööpakkumiseni ei jõuta on erinevaid, näiteks hea kandidaat ise on tundnud, et hetkel pole õige aeg, näiteks ollakse väikse lapsega kodus või on praeguses töökohas mingi asi pooleli ja ei olda koheselt valmis liikuma - tavaliselt tekivad need olukorrad sourcimisel. Teine variant on aga see, et avalikul konkursil on 2-3 tugevat kandidaati, aga tööle saame võtta ühe. Siis jätan ka ukse lahti, et kui täiendav vajadus tekib, saame kontakteeruda. Sellisel juhul lepime mingi aja kokku, millal uuesti suhelda. Ja kes valmis siis tõsisemalt arutama, siis kohtume/kohvitame uuesti meie juures :) Või siis on kokkulepe, et kui vaba töökoht tekib, siis annan uuesti märku. Tavapäraselt kas helistan või suhtleme LinkedInis. Eelmisest aastast meenub kohe 2 näidet, kus vabad positsioonid said täidetud "poolis" olevate kandidaatidega.“

Fob Solutionsil on aga umbes 800 kontaktiga talentide reserv, mille haldamiseks samuti Recrurit kasutatakse. Ettevõtte personalijuht Jaanika Kahju kommenteerib: „Eks see talentide reserv nõuab päris korralikku haldamist, sest alati peab olema kandidaadi nõusolek CV säilitamiseks ning teatud aja möödudes tuleb  CV kas kustutada või küsida uuesti kandidaadilt luba. Samas kasutegur on suur, kuna värbamine on efektiivsem ja kiirem. Üsna tavaline on olukord, kus esimese konkursiga valime kõige sobivama välja ja mõni teine tugev kandidaat jääb talentide reservi. Juhul kui tekib mõne aja pärast uuesti värbamisvajadus (vahel nädalate pärast) samale ametikohale, siis on see väga kiire ja mugav lahendus ning meil ikka aeg-ajalt sellised olukorrad tekivad. Suhtleme talentide reservi inimestega üldjuhul siis, kui on midagi konkreetset pakkuda või kui on vajadus üle küsida, kas lubavad oma kontakte endiselt säilitada :)“